Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Nelijärve Vahejärv (Vahejärv, Aegviidu Vahejärv)
Nelijärve Vahejärv, ka Vahejärv, Aegviidu Vahejärv
Harjumaal, Aegviidu vallas, Aegviidu alevi juures asuv avalik järv. Kuulub Nelijärve järvestikku
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6571551 |
59°16'19" N |
|
Y |
593084 |
25°37'57" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pindala 3,4 ha, keskmine sügavus 3,1 m, suurim sügavus 5 m, pikkus 290 m, laius 140 m, kaldajoone pikkus 745 m
Registri kood VEE2020900
Vahejärv asub Nikerjärvest kagus. Järve pindala on 3,1 ha; suurim sügavus 5 m; keskmine sügavus 3,1 m. Sügavaim koht on järve lõunaosas. Segametsaga kaetud kaldad on üsna kõrged. Edelakaldale ulatub vallseljaku ots, loodekaldal esineb turbasamblaõõtikut, kirdekaldale on rajatud ujumiskoht. Tuulest aetuna ujub järvel ringi tilluke saareke.
Vahejärv on looduslik umbjärv, mis 60.-ndate aastate alguses ühendati kraavi abil Nikerjärvega. Selle tagajärjel alanes järve veepind umbes 0,4 m võrra.
Taimestik on liigivaene. Kõige ohtramalt on tarna, vesiroosi, väikest vesikuppu, ujuvat penikeelt, järvkaislat, laialehist hundinuia ja suhteliselt haruldast vähetoitelistele järvedele iseloomulikku lamedalehist jõgitakjat.
Kaladest on siin kõige arvukamalt kokre, leidub ka ahvenat ja haugi. Siiski peetakse Vahejärve võrdlemisi kalavaeseks.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Koger ja ahven, harvemini linask, haug. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/