Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Neitsijärv

Neitsijärv

Pilt:Lakeneitsi.JPG
Foto: Wikipedia

Valgamaal, Otepää vallas, Pühajärve küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6436862

58°2'56" N

Y

645602

26°27'58" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 8 ha, suurim sügavus 2,1 m, pikkus 380 m, laius 240 m, kaldajoone pikkus 1 308 m

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Kuulub reostustundlike veekogude nimekirja

Registri kood VEE2104600

Pühajärvest ainult 150 m põhja pool olev 7,5 ha suurune kaduv järv. Ta sügavus on ligi 2,5 m ja sellestki vett vaevalt 1 m. Järve piirab soostunud niit, veepeeglit ümbritseb õõtsik, põhja katab pruun sapropeel. Järve kagunurgas asub õõtsikust lahtirebitud saar.

Vesi on kollakaspruun, mudani läbipaistev, hästi segunev ja soojenev.

Järv on veetaimi täis kasvanud. Sellest järvest on H. Becker juba 1918 a. leidnud meil haruldast tömbilehist penikeelt, mis botaanikutel vahepeal tähele panemata jäi ja alles 1968 a. Eesti järvedest uuesti leiti. Veetaimede hulgas leidus 1918 a. ohtrasti niitvetikat, mis näitab, et juba tollal oli järv reostatud.

Nähtavasti elutseb järves ondatra - haruldastest lindudest on siin pesitsenud rookana.

Muistendi järgi olevat järv tekkinud petetud neiu pisaratest, kes enda seejärel järve uputanud.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Soostunud kallastega järv Pühajärve puhkekodu vastas, annab häid tulemusi maikuus. Järve peetakse Pühajärve kalade kudemiskohaks. Särg, ahven, haug, peale kudemist suur latikas, linask. Kaldaltpüügi võimalus varakevadel, mil järvetaimestik pole veel vohama hakanud. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Pärimus: Neitsijärv