Neeruti järved

Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Neeruti maastikukaitsealal asuvad looduslikud järved

Eesti kõige esinduslikumas oosisitikus ulatuvad kôrgused oosilagedel 126 m-ni, suhtelised kôrgused 25-30 m. Oosistu telgjoonel on oosid järsunôlvalised ja teravaharjalised, servaaladel - lamedamad ja lavajate lagedega. Oosilohud on sügavad ja soostunud vôi neis järved. 
Tuntumad seljakud on Riistamägi, Tammemägi, Valgeristi mägi, Sadulamägi, Linnamägi, Tornimägi, Kuresöödi mägi ja Mustakatku mägi. Sügavaid orge peetakse Kalevipoja künnivagudeks.

Tähtsamad on Orajärv (2,8 ha, 4,3 m sügav), Eesjärv (2,7 ha, 3,1 m sügav), Tagajärv (3,2 ha, süg. 7 m) ja Sinijärv (1,2 ha ja süg. 4,3 m). Need on umbjärved, mis 1988.a. olid erinevat limnoloogilist tüüpi (Orajärv, Tagajärv - kalgiveelised meso- kuni eutroofsed järved. Eesjärv pehmeveeline mesotroofne järv. sinijärv hüpereutroofne düseutroofne järv). Järved on tugevasti mudastunud, kaldad soostunud. Varem pruuniveeline Orajärv on muutunud heledaveeliseks, endine düstroofne Sinijärv väga tugevasti rikutud biogeensete elementidega. Ees- ja Tagajärves on veetase langenud ligi 1 m. Järvedest (eriti Eesjärvest) on leitud haruldasi planktereid.

 

Põhilisteks kalaks on särg ja ahven, leidub haugi, linaskit ja kokre.
Muistendid: järved on tekkinud Kalevipoja hobuse neerudest, järve pôhjas on suur kirst varandusega jne.

Allikad:

http://loodus.keskkonnainfo.ee