Otsingu tulemused:
1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0
Mustjärv, ka Kantküla Mustjärv, Pühajärv
Lääne-Virumaal, Rägavere vallas, Kantküla küla lähedal asuv looduslik järv.
Järvest voolab välja Pühajärve kraav
Veepeegel 5,1 ha, kaldajoon 1180 m, pikkus 430 m, laius 210 m, suurim sügavus 3 m.
Keskpunkti koordinaadid:
X 6573918; Y 643820
59°16'44" N; 26°31'24" E
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, suurtaimerikas
KKR kood: VEE2023500
Järv asub Viru-Jaagupist 4,5 km kirde pool, absoluutsel kõrgusel 87,1 m. Tema pindala on 5,3 ha, suurim sügavus kuni 4 m (sellest vett vaid 1,6 m, allpool on lendmuda). Põhja-lõuna suunas piklikku, keskelt kitsenevat Mustjärve piirab põhja poolt künklik moreenmaastik, lõuna pool raba. Teda ümbritseb rabamännik ja sookaasik, ta veepeeglit ääristab heleroheline turbasamblaõõtsik. Mineraalmaa ulatub vallseljaku näol järveni ainult põhjaotsa rajatud sauna ja basseini juures. Kaldavööde on kõikjal pehme ja turbamudane, ka järve põhi on mudane. Mudakihi paksus on vähemalt 3 m.
Järv toitub peamiselt rabavetest, kuid ilmselt on ka allikaid. Välja voolab kraav järve kirdenurgast. Vesi seguneb ja soojeneb põhjani, on pruunikaskollane või helepruun ning mudani läbipaistev (1,5-1,6 m). Võib oletada, et järve talvine gaasire¼iim on halb.
Mustjärve taimestik on liigivaene (11 liiki). Fütoplankton on järves vähene. Keskmise ohtursega zooplanktonis leidub siinsetes ökoloogilistes tingimustes haruldast raba-jämekoodikut. Järve zooplankton on teaduslikult tähtis ka selle poolest, et haruldase juhuna elutseb siin koos kaks kiivriku liiki (Daphnia galeata ja D. longispina), kes morfoloogiliselt on selgesti eristatavad ja suguliselt isoleeritud; see kinnitab , et mõlemad, varem süstemaatikas üheks liigiks loetud taksonid on iseseisvad.
Minevikus on järves domineerinud ahven ja haug. 1972. a. leidus vaid kokre; ilmselt on kõik kalad peale kogre talvise hapnikuvaeguse ajal hukkunud.
Järv on hinnatav kogrejärvena ja puhkekohana, oma huvitava planktoni tõttu osutub aga ka teaduslikult tähtsaks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esineb koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/