Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Mustjärv, ka Kantküla Mustjärv, Pühajärv


Lääne-Virumaal, Rägavere vallas, Kantküla küla lähedal asuv looduslik järv.

Järvest voolab välja Pühajärve kraav

Veepeegel 5,1 ha, kaldajoon 1180 m, pikkus 430 m, laius 210 m, suurim sügavus 3 m.

Keskpunkti koordinaadid:
X 6573918; Y 643820
59°16'44" N; 26°31'24" E

Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, suurtaimerikas
KKR kood: VEE2023500

Järv asub Viru-Jaagupist 4,5 km kirde pool, absoluutsel kõrgusel 87,1 m. Tema pindala on 5,3 ha, suurim sügavus kuni 4 m (sellest vett vaid 1,6 m, allpool on lendmuda). Põhja-lõuna suunas piklikku, keskelt kitsenevat Mustjärve piirab põhja poolt künklik moreenmaastik, lõuna pool raba. Teda ümbritseb rabamännik ja sookaasik, ta veepeeglit ääristab heleroheline turbasamblaõõtsik. Mineraalmaa ulatub vallseljaku näol järveni ainult põhjaotsa rajatud sauna ja basseini juures. Kaldavööde on kõikjal pehme ja turbamudane, ka järve põhi on mudane. Mudakihi paksus on vähemalt 3 m.

Järv toitub peamiselt rabavetest, kuid ilmselt on ka allikaid. Välja voolab kraav järve kirdenurgast. Vesi seguneb ja soojeneb põhjani, on pruunikaskollane või helepruun ning mudani läbipaistev (1,5-1,6 m). Võib oletada, et järve talvine gaasire¼iim on halb.

Mustjärve taimestik on liigivaene (11 liiki). Fütoplankton on järves vähene. Keskmise ohtursega zooplanktonis leidub siinsetes ökoloogilistes tingimustes haruldast raba-jämekoodikut. Järve zooplankton on teaduslikult tähtis ka selle poolest, et haruldase juhuna elutseb siin koos kaks kiivriku liiki (Daphnia galeata ja D. longispina), kes morfoloogiliselt on selgesti eristatavad ja suguliselt isoleeritud; see kinnitab , et mõlemad, varem süstemaatikas üheks liigiks loetud taksonid on iseseisvad. 

Minevikus on järves domineerinud ahven ja haug. 1972. a. leidus vaid kokre; ilmselt on kõik kalad peale kogre talvise hapnikuvaeguse ajal hukkunud.

Järv on hinnatav kogrejärvena ja puhkekohana, oma huvitava planktoni tõttu osutub aga ka teaduslikult tähtsaks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esineb koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/