Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)

Mullutu-Suurlaht

Mullutu-Suurlaht

triiptihane - Mullutu Suurlaht

Saaremaal, Kuressaarest läänes rannikutasandikul merest 2 km kaugusel asuv kaksikjärv: u 14,4 km2, suurim sügavus 2,1 m; eraldunud merest 1000-1500 aastat tagasi.
Koosneb idapoolsest Suurlahest (5,9 km²) ja läänepoolsest Mullutu lahest (8,5 km2), neid ühendab Kurguks nimetatav järvekael. Teine järvekael seob Mullutu lahega selle läänesoppi - Vägara lahte

Mullutu lahte suubuvad Kärla ja Pühajõgi ning Kogula kraav, Suurlahte Kortsisoo oja ja Irase kraav, Kurgu lähedalt voolab välja Nasva jõgi. 

Mullutu-Suurlaht on tänu Nasva jõele väga kalarikas, seal leidub ahvenat, angerjat, haugi, kiiska, kokre, linaskit, lutsu, roosärge, rünti, säinast, särge, teibi ja viidikat.

Järvest kaevandatakse meremuda (Mullutu-Suurlahe meremudamaardla)

Mullutu Suurlaht on Kuressaare linna läänepiiril asuvast Linnulahest vahetult läänes asuv mitmeosaline järv. Oma ligikaudu 14,4 ruutkilomeetri suuruse pindalaga on ta Eesti järvede hulgas neljandal kohal. Tema kolm põhilist osa on järgmised; ida pool kirde-edelasuunaline Suurlaht (5,9 ruutkilomeetrit), sellega Kurguks nimetatava järvekaela kaudu ühenduses olev põhja-lõunasuunaline Mullutu ehk Suur Mullutu laht ning läänes viimasega omakorda järvekaela varal ühendatud Vägara ehk Väike Mullutu laht (ka Kiisajärv) (mõlemad kokku 8,5 ruutkilomeetrit). Veekogu on väga madal: suurim sügavus 2,1 m, keskmine sügavus 1,0 m. Suurvee ajal (mil vesi tõuseb keskmiselt 0,75 m, maksimaalselt 1,16 m) moodustab Mullatu Suurlaht kuni 36 ruutkilomeetri suuruse veekogu, mis ulatub Vägara lahest kaugele läände Kaalupea laheni ja loodesse, haarates endasse ka Paadla lahe (umbes 80 ha suurune veekogu) ning viimase ja Mullutu lahe vahele jääva ala.

Suurlaht on vähe liigestatud rannajoonega kuni 2,1 m sügavune järveosa, kõige sügavam keskel, lahega samasuunalises vagumuses. Suurlahe kirdenurgas on 3 ha suurune Rahinu saar. Kaldad on madalad ja lausad, enamasti kruusased ja kivised, paiguti ka liivased, savised või mudased. Kalda soostumine raskendab ligipääsu veele. Lahe põhja katavad viirsavid, millel paiguti lasub liivakate, enamasti aga paks ravimudakiht.

Mullutu laht on enam liigestunud kaldajoonega kui Suurlaht; ta põhjaosas on viis väikest laidu, millest suurimat, nn. Rombirahu (umbes 1 ha) kasutatakse heinamaana. Ida poolt ulatub järve suur poolsaar - Hidre nukk. Mullutu laht ja Vägara laht on väga madalad. Eriti madal on Mullutu lahe põhjaosa (0,2-0,3 m). Ainult Nasva jõe suudmest loodes on sügavus ligikaudu 1,7 m. Mullutu ja Vägara lahe kaldad on madalad, väga tugevasti roogu kasvanud. Lahe lõunaosas lasub viirsavil umbes 1,7 m paksune liivakiht, mudakiht aga on õhuke (ligikaudu 0,4 m). Ainult lahe lääneosas on mudakihi paksus üle meetri. Vägara laht on umbes 1,1 m sügavune mudase põhjaga veekogu. Metsast saart nimetatakse Läku mättaks.

Läbivool on tugev Mullutu lahes, nõrk Suur- ja Vägara lahes. Mullutu lahte tulevad Kaarmise ja Kärla jõgi, Suurlahte Unimäe jõgi; lisaks annavad vett mitmed kraavid ja põhjaveeallikad Mullutu lahe Rombirahu ja Hidre nuki lähedal. Lahtede ühiseks äravooluks on Mullutu lahe loodesopist algav 3 km pikkune Nasva jõgi, mis suubub merre. Veerohkel ajal voolab vesi lahtedest merre, veevaesel ajal, eriti lõunatuule korral, on vool Nasva jões vastupidine ja soolane vesi tungib lahtedesse.

Lahestiku vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning kõikjal põhjani läbipaistev, seguneb ja soojeneb suvel põhjalikult ja on hapnikurikas. Talvel on hapnikku Mullutu lahe vees väga vähe, Suurlahes rohkem.

Taimestik on lahestikus väga rohke, eriti Mullutu lahe põhjaosas ja Vägara lahes. 1954. a. leiti siit 15 liiki makrofüüte. Eriti rohke ja tugevakasvuline on siinne pilliroog, Kurgu ümbruses ka erakordse kõrgusega. 

Lahestiku füto- ja zooplankton on võrdlemisi vaene. Ainult Suurlahes toimub vahel nõrk vee õitsemine. Mullutu lahes leidub seevastu kõige enam soolalembelisi riimvetikaid. E. Kukk on Suurlahest leidnud mõne väga haruldase sinivetika, neist Comphosphaeria aponina multiplex on iseloomulik troopilistele vetele (leitud vaid Malai saarestikus). Lahestiku zooplanktonis, eriti Mullutu lahes, on mitmeid mereliike. Lahestiku põhjaloomastik on võrdlemisi mitmekesise koosseisuga ja keskmise rohkusega, selles leidub ka vesikinga.

Tänu Mullutu-Suurlahe tugevale ühendusele merega on kalastik liigirikas ja rohke. Leidub ahvenat, haugi, särge, roosärge, linaskit, kokre, kiiska, teibi, säinast, viidikat, rünti, lutsu ja angerjat. Lahestik on merekaladele eeskätt kudemis- ja turgutuspaigaks.

Mullutu-Suurlahe linnustik on võrdlemisi vähene. Arvukamalt pesitsevad siin jõgitiir, mustviire ja kalakajakas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Vt ka Mullutu laht (Suur Mullutu laht),  Vaata artiklit: 2010


Allikad:
Eesti Entsüklopeedia, 6 kd, 1995
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks:

Vägara laht (Väike Mullutu laht, Kiisajärv)
Suurlaht / Kellamäe laht
Mullutu laht (Suur Mullutu laht)