Merihunt (Anarhichas lupus)

merihunt, harilik merihunt, ka kasskala (Anarhichas lupus) on kalaliik merihuntlaste (Anarhichadidae) sugukonna merihuntide (Anarhichas) perekonnast. 

[Inglise atlantic wolffish, catfish; saksa Geistreifer Seewolf, Geistreifer Katfisch; prantsuse loup atlantigue; itaalia lupa di mare; hispaania perro del norte; fääri hundfiskur; islandi steinbitur; taani havkat, stribet havkat; hollandi zeewolf; innuiidi kerak, kigutilik; norra steinbit; rootsi havskatt; poola zebacze; soome merikissa; vene зубатка полосатая, зубатка обыкновенная] 

Parasvöötme tavalisim merihuntlane. 

Kollakas kuni hallikas, õrnad tumedad vöödid. Keha ruljas, selja- ning pärakuuim pikad, kõhuuimi pole; tugevad hambad on kohastunud limuste, koorikloomade ja okasnahksete purustamiseks. 

Pikkus kuni 1,25 m, Kanada rannikul kuni 1,5 m; enamasti pikkusega 30-70 cm ja kaaluga kuni 4 kg. 

FishBase's suurim pikkus 150 cm ja suurim mass 23,6 kg.

Elutseb Atlandi põhjaosas, Valges ja Barentsi meres, eksikülalisena satub ka Läänemere lääneossa. Eriti arvukas Islandi ümbruses.

Elab mere põhjas, eelistab kivist, rahnulist elupaika. Peamiselt paikse eluviisiga. Tavaliselt elab 75-120 m sügavusel, kuid võib elutseda ka madalamal ja sügavamal. Armastab külma vett ja elab meeleldi vaid 1-2° C vees, kuid tuleb toime ka –-1°C juures, sest tema veri sisaldab looduslikku antifriisi.

Inglise keeles on merihundi nimedeks seawolf, ocean catfish või sea cat. Viimase kahe järgi on eesti keeles (samuti soome keeles) hakatud merihunti vahel kutsuma kasskalaks.

Vene keeles on kala nimeks tema hammastele viitav зубатка, islandi keeles aga steinbitur, ‘kivinärija’.

Töönduslik aastane väljapüük aastail 2000-2012 vahemikus 12 500 - 20 000 tonni. (FAO andmeil). Põhiosa sellest püüab Island, märksa väiksemal määral püüavad Taani ja Norra.

Liha on maitsev; nahka kasutatakse galanteriitööstuses.

"Varem raiuti harilikku merihunti ranna lähedal västraga (asjaarmastajad teevad Valges meres seda praegugi). /---/

Hariliku merihundi liha on maitsev uhhaana, praetult, aga ka suitsutatult ja soolatult. Muidugi ei maitse merihundi (nagu teistegi kalade) liha alati ühtmoodi. Siin on oluline see, kuidas ja millest merihunt enne väljapüüdmist toitus. Hariliku merihundi äsjasoolatud mari peaaegu ei jää maitselt alla ketamarjale. Skandinaavia kalurid peavad merihundi maksa delikatessiks. Vanasti kasutati selle kala sappi seebi asemel, päid, uimi ja luid söötsid islandlased lammastele, eriti aga lehmadele, mis aitas tõsta piima kvaliteeti."¹

Allikad: 

¹ Loomade elu 4. kd Kalad. Tallinn, 1979

Anarhichas lupus FishBase's (september, 2014)

Atlantic wolffish Wikipedias (inglise)

Vaata lisaks: