Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Maggot
337. Majak (kolhoos)
338. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Man
342. Mannasöödad
343. Maskraid (Neotrygon)
344. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
345. meduus
346. Merehaigus
347. Merekoletised
348. Meremeeste uskumused
349. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
350. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
351. Merikeellased (Soleidae)
352. Merikogerlased (Sparidae)
353. Merikoha (Sander marinus)
354. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
355. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
356. Meriluts (Brosme brosme)
357. Merineitsi
358. Meripuugid (Scorpaena)
359. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
360. Merisutt (Petromyzon marinus)
361. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
362. Merluusid (Merluccius)
363. Metsprussakas
364. Miiu
365. Moiva (Mallotus villosus)
366. Mokkparrakad (Labeobarbus)
367. Morilased (Moridae)
368. muda
369. Mudaelustik ehk pelon
370. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
371. Mussie (järvekoletis Kanadas)
372. Mussoon
373. Must marliin (Istiompax indica)
374. Mustatäpitõbi
375. Musthaid (Apristurus)
376. Mustjõe alamvesikond
377. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
378. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
379. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
380. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
381. Mõrrapüük
382. Mõõkkala (Xiphias gladius)
383. Mägiründid (Psilorhynchus)
384. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
385. Määr, Aleksander
386. Mölder, August
387. Mügarninad (Hybopsis)
388. Müütilised veeolendid
389. Näkk (eesti)
390. Naaskelraid (Pastinachus)
391. Nahknark (Crassinarke dormitor)
392. Naissaar
393. Narmasmokad (Labeo)
394. Narva veehoidla
395. Nasv
396. Navaaga (Eleginus nawaga)
397. Nelikant-kaldauss
398. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
399. Niituimlutslased (Physidae)
400. Nipsviidikad (Hemiculter)
401. Nirkhailased (Hemigaleidae)
402. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
403. Nokisründid (Microphysogobio)
404. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
405. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
406. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
407. Nugishaid (Triakis)
408. Nuutraid (Himantura)
409. Oad, Jaan
410. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
411. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
412. Ogahaid (Squalus)
413. Ogasilmad (Pangio)
414. Ojamaa (Gotland)
415. Okasturilased (Notacanthidae)
416. Okishaid (Centroscyllium)
417. ondatra (piisamrott, biisamrott)
418. Osmussaar
419. Pakssabaraid (Trygonoptera)
420. Paljaslõuad (Acheilognathus)
421. paneerimine
422. Pardpuntiused (Barbodes)
423. Paunküla veehoidla
424. Peen kõduuss
425. Peipsi alamvesikond
426. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
427. Pettai, Elmar Voldemar
428. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
429. Pigo (Rutilus pigus)
430. Pihklased (Myxini)
431. Pihtla kalakasvandus
432. Piikraid (Urobatis)
433. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
434. Piimjas soouss
435. Piiskopikala (bishop fish)
436. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
437. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
438. Pimenarkid (Typhlonarke)
439. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
440. Poi
441. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
442. Polaarhaid (Somniosus)
443. Poola uss
444. Prespa forell (Salmo peristericus)
445. Prussakas ja tarakan
446. Psammon
447. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
448. Punane vihmauss (pool-ööuss)
449. Punapardlikud (Pseudobarbus)
450. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
451. Puntiused (Puntius)
452. Purikalalased (Istiophoridae)
453. Purjus krevetid
454. Puukala (Kuusamo puukala)
455. Põhjavee-elustik
456. Põishüljes (Cystophora cristata)
457. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
458. Põlula Kalakasvatuskeskus
459. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
460. Pärimus: Kaussjärv
461. Pärimus: Lutsu järv
462. Pärimus: Otepää Pühajärv
463. Pärimus: Raudjärve kullapütt
464. Pärimus: Uhtjärv
465. Pärimus: Verijärv
466. Pärnu alamvesikond
467. Pärnu Kalakombinaat
468. Pärnu kalanduskool
469. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
470. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
471. Rabakonn
472. Raid (Raja)
473. Rakfisk ehk norra hapukala
474. Rakonda (Raconda russeliana)
475. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
476. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
477. Rasboorad (Rasbora)
478. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
479. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
480. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
481. Reobiont
482. Riffhai (Triaenodon obesus)
483. Rihmsabaraid (Taeniura)
484. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
485. Riikoja Heinrich
486. Ristkok, Jüri
487. Robalod (Centropomus)
488. Roheline mullauss
489. Rohukonn
490. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
491. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
492. Rombkalad (Bothus)
493. Rombkalalased (Bothidae)
494. Roosa mullauss
495. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
496. Ruske käärtrull (Schistura russa)
497. Russalka
498. Rõbak Baltiki
499. Rõuge järvestik
500. Räimeõng
501. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
502. Saadjärv (Saadrejärv)
503. Saaghailised (Pristiophoriformes)
504. Saagsabahaid (Galeus)
505. Sagrits, Richard
506. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
507. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
508. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
509. Sammet, Jaak
510. Sannakji
511. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
512. Sardiinid
513. Sardiinikesed (Harengula)
514. Sardinellid (Sardinella)
515. Saunja laht
516. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
517. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
518. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
519. Sidrunhaid (Negaprion)
520. Siiad (Coregonus)
521. Siig - huvipüük Eestis
522. Siig spordikalana Skandinaavias
523. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
524. Silepeamureenid (Gymnothorax)
525. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
526. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
527. Sinakas soouss
528. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
529. siugkonnalised (apoodid)
530. Soomuskuked (Lepidotrigla)
531. Soomuslest (Limanda limanda)
532. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
533. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
534. Sovetskaja Rodina (laev)
535. Spinningisti kaksteist käsku
536. Staratel
537. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
538. Stroganina
539. Sump (kumm, pandur, märss)
540. Sumplaev
541. Susski, Vladimir
542. Suue
543. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
544. Suur mullauss
545. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
546. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
547. Suurallikas
548. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
549. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
550. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
551. Sõnnikuuss
552. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
553. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
554. Südvester
555. Sünkraid (Amblyraja)
556. Süvahaid (Centroscymnus)
557. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
558. Süvaraid (Bathyraja)
559. Šelfihaid (Halaelurus)
560. Zoobentos
561. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
562. Taaliku sadam
563. Tabadusekepp
564. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
565. Tainas angerjapüügiks
566. Tallinna Kalakombinaat
567. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
568. Tallinna Merekolledž
569. Tamm, Friedrich
570. Tamula järv (Tamla järv)
571. Tatrakakud
572. Temera (Temera hardwickii)
573. Tempura
574. Tiit Hunt. Eesti kalad
575. Tintlased (Osmeridae)
576. Tippviidikad (Alburnoides)
577. Tobiased (Ammodytes)
578. Tooder
579. Trüssad (Thryssa)
580. Traaler
581. Traalnoot
582. Traalpüük
583. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
584. Triivpüük
585. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
586. Trullinglased (Nemacheilidae)
587. Trullingud (Barbatula)
588. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
589. Tuletorn
590. Tume vihmauss
591. Tumehaid (Etmopterus)
592. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
593. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
594. Tursad (Gadus)
595. Tursamaks
596. Tursamaksa konserveerimine
597. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
598. Tuul
599. tuulekala (pärimus)
600. Tuur
601. Tuurlased (Acipenseridae)
602. Tõugjärv (Küünjärv)
603. Tõugussaare raba laugas
604. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
605. Tääkraid (Urotrygon)
606. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
607. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
608. Tömpninad (Pimephales)
609. Ukraina (baaslaev)
610. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
611. Unadon
612. Und
613. Undiin
614. Urbukse järv (Urbuse järv)
615. Ussikonks (säärekidadega konks)
616. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
617. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
618. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
619. Väitskõhud (Parachela)
620. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
621. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
622. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
623. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
624. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
625. Valgeninahai (Nasolamia velox)
626. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
627. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
628. Vasarhaid (Sphyrna)
629. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
630. Vastne
631. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
632. vesikond
633. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
634. Vihmauslased (Lumbricidae)
635. Vihmauss (liigid)
636. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
637. Viitina kuurits
638. Vimb (Vimba vimba)
639. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
640. Vinkelhaid (Oxynotus)
641. Vinnutatud räimed
642. Viru alamvesikond
643. Viuraid (Aetomylaeus)
644. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
645. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
646. Võldas (Cottus gobio)
647. Võrtsjärve alamvesikond
648. Väheharjasussid
649. Vähilaadsed
650. väike meriahven (Sebastes viviparus)
651. Väike ogahai (Squalus blainville)
652. Väike saagrai (Pristis clavata)
653. väike tobias (nigli, väiketobias)
654. Väikeraid (Rajella)
655. Väikesuulest (Microstomus kitt)
656. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
657. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
658. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
659. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
660. Vöötninad (Rhinichthys)
661. Õlikook
662. Õngekonksu ajaloost
663. Õngitsemine+
664. Õnne lõhe
665. Äntu järved
666. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
667. Ülemiste järv
668. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
669. Yam (mere ja kaose jumal)

Meremeeste uskumused

meremeeste uskumused 


Uskumused ja hoiakud, pärinevad purjelaevade ajastust, mil meresõit sõltus täielikult ilmastikust ja meremehe ümber toimusid nähtused, mida ta ei osanud seletada ning mis ta omistas üleloomulikele jõududele. Oldi veendunud, et mingi kombetäitmisega (või millegi tegemata jätmisega) on võimalik saavutada üleloomulike jõudude soosiv suhtumine. Nii tekkisidki  uskumused, mis meritsi levides muutusid harilikult rahvusvaheliseks ja on mingisuguse kombetäitmistena kasutusel siiani. Enamik uskumusi seostuvad meremehe tähtsaima tööpaiga ja koduga - laevaga. Kõik algas laeva ehituseks vajalike puude langetamisest, rahvatarkus segunes seal müstikaga.
 
Laeva ehitamisel asetati masti kanna alla väärismetallist münt - see ohver pidi hoidma laeva õnnetuse eest; võimaluse korral sobitati laeva tükike puud, mille küljes oli rippunud poodu (uskumuse kohaselt ei upu see, kellele saatus on määranud poomissurma).
 
Eesti randlased panid täävi sisse viljateri, et laev paremini vett lõikaks. 

Meresõidu koidikul ja hiljemgi toodi aluse vettelaskmisel jumala(te)le inimohver ja laeva pardaid niisutati inimverega. Selle kauge aja kaja on laeva nimepanekul ('laevanimi) vastu laeva parrast purustatav ðampanjapudel. Nimi ei tohtinud olla väljakutse merele või kirikule, seepärast ristiti laevad kristlikes maades meelsasti pühakute nimedega, ka vöörikujudeks olid enamasti pühad mehed ja naised (Julge erand oli klipper „Cutty Sark“, mis sai nime ðoti legendidest tuntud noorelt ja võluvalt nõiatüdrukult Nennie Cutty Sarkilt 'lühike särk'). 

Usuti ka, et paljastatud käsivarte ja rindadega naisi kujutavad vöörikujud vaigistavad tormist merd. Väga halvaks endeks peeti sellise kuju kaotsiminekut tormis või lahingus. 

Äärmiselt vastumeelselt mindi muudetud nimega laevale, sest nimevahetamiseks pidi olema mingi tõsine põhjus ja see tegi valvsaks; umbusku tekitas ka raske mereõnnetuse läbiteinud laev. Kui laeva vettelaskmisel tekkis mingi tõrge või tabas laeva esimesel reisil ebaõnn, siis sellisele alusele mindi vaid parema võimaluse puudumisel. 

Saates mehi pikale reisile, paitavad inglise naised veel nüüdki nende sinist madrusekraed - ehk on meri siis meeste vastu sõbralikum. Mehed ise uskusid rohkem oma kehale kantud omapärastesse talismanidesse - tätoveeringutesse ('tätoveerimine).
 
Sadamas teel laeva vältisid mehed kohtumist naistega, ka laevas ei tähendanud naine head (nagu vaimulikki).
 
Paljud kaptenid hoidusid sadamast väljumast esmaspäeval ja reedel ning kell 12 öösel (vaimude tund). Esmaspäev oli pühendatud Kuule (ingl Monday, mida on iidsetest aegadest peetud nõidusliku võimuga taevakehaks. Nii pidavat kuuvalguses langetatud laevapuit tormis murduma ning paljapäi kuukiirtes laevatekil seisvad meremehed varakult halliks minema jms. Reede oli pühendatud Veenusele ja ka põhjamaa Freyjale (ingl Friday, kelle võimkonda kuulub surm; lisaks oli reede Kristuse surmapäev. Eriti ohtlikuks peeti esmaspäeva ja reede sattumist 13. kuupäevale. 
Laupäeval või pühapäeval alustatud merereis pidavat aga õnnelikult lõppema

Kuigi usuti kotermanni kaitset, viskas mõni kapten enne ookeani ületamist oma mütsi tuulepealsest pardast merre (arvat. kauge kajastus aegadest, mil tuulejumala soosingu saamiseks visati merre inimpea). Saarlased (ja ilmselt teisedki Läänemerel seilajad) võtsid keskajal laevale kaasa oma koduussi - nastiku (kodukaitsja ja varanduse valvaja) - või kuivatatud ussi kehatükke. 

Tuulevaikusest loodeti üle saada lausumise, vandumise või vilistamisega või sellega, et noor ja süütu meremees kraabib 3 korda besaanmasti. 

Laeva sees oli vilistamine keelatud - tuli olla ettevaatlik, et tuult külvates ei lõigataks tormi. Ka võis vilistamine esile kutsuda vastutuule. Kes tormi ajal vilistas, see saadeti karistuseks vahi lõpuni masti. Tuulest ei tohtinud laevas kõvasti rääkida, siis võis ta hoopis vaibuda. Laevajuhte, kel alati tuultega vedas, kahtlustati olevat liidus kuradiga (taolistel kaptenitel arvati puuduvat oma vari. Kohtumine merel  “Lendava Hollandlasega“  tähistas alati õnnetust. Tormist merd, mis ähvardas laevahukuga, püüti aegade hämaruses lepitada mereohvriga - selleks valiti keegi laevas olijaist ja heideti merre. Nii juhtus ka Piiblist tuntud 'Joonaga. 

Erilised suhted on meremeestel olnud loomade ja müütiliste olenditega. Vanad kreeklased tegid oma laevaninadele delfiinipäid kujutava maalingu, uskudes nii delfiinide omadusi kanduvat üle laevadele. Viikingite laevade (drakkarite; 'viikingilaev) hirmu äratavad draakonipead pidid vaenlastes tekitama hirmu ja õudust.
 
Veel 19. saj. löödi kurjade vaimude peletamiseks grootmasti mõni hobuse kabjanael või naelutati sinna hobuseraud. Hobune laeva kaitsevaimuna pärineb foiniiklastelt, kes oma laevade vööre kaunistasid puust nikerdatud hobusepeadega. Hiljemgi on laeva isikustatud hobusena (laev = laineratsu).
 
Et laev oleks kiire ja kergelt juhitav, naelutati kliiverpoomile mõõkkala mõõk (ka hai uimed või albatrossi tiivad), masti hai uimed ja ahtrisse saba. Heaks endeks olid laeva saatvad delfiinid, keda arvati ligi meelitavat meremeeste laulud ja pillimäng; haide nägemine seevastu ei tähendanud head - laeva jälitavat haid usuti ette nägevat kellegi surma (et siis 'merematuse  puhul sellest osa saada). 

Rottide lahkumine laevalt ennustas kindlalt laevahukku. Ja vastupidi - kui Eesti randlased tormis laevapragudest lutikaid leidsid, uskusid nad laevahuku veel kaugel olevat. 

Saarlaste esivanemad võtsid meresõitudele kaasa omapärase nõiakoti, mis sisaldas kuivatatud ussipäid ja küla kõikide uksepiitade ja paatide küljest lõigatud laaste. Vajaduse korral suitsutati koti sisu, uskudes sellest abi tormis ja võõrsil.

 
Erilise austusega  suhtuti albatrossidesse - neis üksildastes lindudes arvati olevat varjupaiga leidnud hukkunud meremeeste hinged. Tormi ajal kaeblikult kõlav albatrossi häälitsus oli kutseks pidada hukkunud meremehele hingepalvet.
 
Maaigatsust on leevendanud merel kass ja koer. Must kass laevas toovat õnne. Inglismaa meremeeste naised teavad, et niikaua kui nad kodus hoolitsevad musta kassi eest, ei ähvarda nende mehi mingi oht. Koerte saatus laevas oli sageli kurb - veel 20. saj. alguses, olgugi meeskonna lemmikud, ohverdati nad viimases hädas tormise mere vaigistamiseks. 

Kanu ja kukki ei tohtinud laevas olla, siis pidavat laev alati hädas olema tormi ja vastutuulega.

Näki nägemine tähendas halba (kuid reedesel päeval head). Usuti, et maod, hiigelkaheksajalad ja suured imikalad (merekoletised) võivad laeva uputada ja et saagkalad võivad laeva pooleks saagida. 

Laevasõiduohtlikes paikades nagu sõidul ümber Kap Hoorni ning hoovuste kokkupuutekohtadel tekkinud veekeeristes (nt.  Messina väina keeris, mis sai Skylia ja Charybdise müüdi aluseks) või Lofoodi saarestikku kuuluvate Vaery ja Moskenesy saarte vahel asuva Malströmi keerises (see usuti ulatuvat maakera südameni ja seal elutsev hiigelpolüüp imevat kõik keerisesse sattunud laevad endasse) jm. hakati tooma mereohvreid, mille kajastuseks on henseldamine.

Ristiusk, mis püüdis võidelda ebausu, nõidumise jm. jumalavallatute kombetalituste vastu, lõi meremeestele ka kaitsepühakud. Nii kandusid uskumused põlvkonnalt põlvkonnale ja paljud neist on jõudnud ka meie aega, kuid muutunud pelgalt tavaks või kombetäitmiseks, ilma et usutaks nende võlujõudu.  Kindlasti väljendab aga kommete täitmine lugupidamist mere, oma elukutse ja eelmiste põlvkondade meremeeste vastu. 

Vt. ka kalurite uskumused. Vaata artiklit: 273

Allikas: Mereleksikon lk 263-264 

Vaata lisaks:

Joona




Hotmedia.ee