Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Männiku karjäärid (Männiku järvestik)

Männiku karjäärid, ka Männiku järvestik

a1962 - männiku karjäär
Foto: Peeter Trelen

Harjumaal Tallinna linna Nõmme linnaosa ja Saku valla territooriumil asuvad tehisjärved, mis on tekkinud liivamaardla ammutussüvenditesse.

Kuna liiva kaevandamine jätkub, pole järvede suurus lõplik, vaid nende veepeegli pindala suureneb ka edaspidi. Kui 1995. a oli Eesti Entsüklopeedia andmeil järvede kogupindalaks 285 ha, siis 2004-ndaks aastaks oli projekteerimisbüroo "Maa ja Vesi" mõõtmistulemuste põhjal veepeegli pindala 356,8 ha ning perspektiivis kasvab see veel umbes 200 hektari võrra.

Järvestikku kuuluvate järvede arvu määramine oleneb sellest, kas Männiku järve ja Raku järve vaadeldakse tervikjärvedena või käsitletakse Männiku järve kolme ja Raku järve kahe eraldi järvena. Nimelt on Männiku järv jagatud teetammidega kolmeks ning Raku järv (Kivijärv) kaheks eraldi veekoguks.

Männiku järvestikku kuuluvad järved (pindalad on toodud 2004. a andmetel):

Raku 1. järv (110,0 ha); Raku 2. järv (87,0 ha); Männiku 1. järv [Liivajärv, Männiku Väikejärv] (16,0 ha); Männiku 2. järv (70,0 ha); Männiku 3. järv (31,0) [Männiku 2. ja 3. järv kannavad ka ühisnime Raudteejärv]; Valdeku järv (6,5 ha) ja Tammemäe järv (40,6 ha). Tingimisi võib lugeda järvistusse kuuluvaks ka Pumbajärve (2,7), mille vett kasutatakse ehitusmaterjalide (betooni) tootmisel.
 
Männiku järvedele on iseloomulikud kõrged liivakaldad, järvede sügavus on kuni 15 m, põhjareljeef muutlik, kohati väga järskude tõusude-langustega. Järved on sademe ja allikatoitelised, karedaveelised; veel on iseloomulik kvartsilõhn.

Kaladest on järvedes ahvenat, haugi, kiiska, särge, nurgu, latikat, kokre ja linaskit. Nõukogude ajal asustati järvedesse ka karpkala ja peledit (võimalik, et ka angerjat ning vikerforelli).

Nõukogude aastatel oli järvede kalandusliku majandamise eestvedajaks Fadejevi nimeline sõjaväepensionär: tema eestvedamisel korraldati kalade asustamist, kalastuspiletite müüki ning järelvalvet.[1] 

Raku 1. järv on torujuhtme kaudu ühenduses Ülemiste järvega.


Vt kaarthttp://www.maves.ee/Projektid/2004/Lisa%20oonis%2001%20perspektiivne%20jarvistu%20plaan.png

[1] Herbert Tsukker, Varss õnge otsas. Kalastaja nr 17.


 

Vaata lisaks:

Valdeku karjäär (Valdeku järv)
Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)