Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Männiku karjäärid (Männiku järvestik)

Männiku karjäärid, ka Männiku järvestik

a1962 - männiku karjäär
Foto: Peeter Trelen

Harjumaal Tallinna linna Nõmme linnaosa ja Saku valla territooriumil asuvad tehisjärved, mis on tekkinud liivamaardla ammutussüvenditesse.

Kuna liiva kaevandamine jätkub, pole järvede suurus lõplik, vaid nende veepeegli pindala suureneb ka edaspidi. Kui 1995. a oli Eesti Entsüklopeedia andmeil järvede kogupindalaks 285 ha, siis 2004-ndaks aastaks oli projekteerimisbüroo "Maa ja Vesi" mõõtmistulemuste põhjal veepeegli pindala 356,8 ha ning perspektiivis kasvab see veel umbes 200 hektari võrra.

Järvestikku kuuluvate järvede arvu määramine oleneb sellest, kas Männiku järve ja Raku järve vaadeldakse tervikjärvedena või käsitletakse Männiku järve kolme ja Raku järve kahe eraldi järvena. Nimelt on Männiku järv jagatud teetammidega kolmeks ning Raku järv (Kivijärv) kaheks eraldi veekoguks.

Männiku järvestikku kuuluvad järved (pindalad on toodud 2004. a andmetel):

Raku 1. järv (110,0 ha); Raku 2. järv (87,0 ha); Männiku 1. järv [Liivajärv, Männiku Väikejärv] (16,0 ha); Männiku 2. järv (70,0 ha); Männiku 3. järv (31,0) [Männiku 2. ja 3. järv kannavad ka ühisnime Raudteejärv]; Valdeku järv (6,5 ha) ja Tammemäe järv (40,6 ha). Tingimisi võib lugeda järvistusse kuuluvaks ka Pumbajärve (2,7), mille vett kasutatakse ehitusmaterjalide (betooni) tootmisel.
 
Männiku järvedele on iseloomulikud kõrged liivakaldad, järvede sügavus on kuni 15 m, põhjareljeef muutlik, kohati väga järskude tõusude-langustega. Järved on sademe ja allikatoitelised, karedaveelised; veel on iseloomulik kvartsilõhn.

Kaladest on järvedes ahvenat, haugi, kiiska, särge, nurgu, latikat, kokre ja linaskit. Nõukogude ajal asustati järvedesse ka karpkala ja peledit (võimalik, et ka angerjat ning vikerforelli).

Nõukogude aastatel oli järvede kalandusliku majandamise eestvedajaks Fadejevi nimeline sõjaväepensionär: tema eestvedamisel korraldati kalade asustamist, kalastuspiletite müüki ning järelvalvet.[1] 

Raku 1. järv on torujuhtme kaudu ühenduses Ülemiste järvega.


Vt kaarthttp://www.maves.ee/Projektid/2004/Lisa%20oonis%2001%20perspektiivne%20jarvistu%20plaan.png

[1] Herbert Tsukker, Varss õnge otsas. Kalastaja nr 17.


 

Vaata lisaks:

Valdeku karjäär (Valdeku järv)
Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)