Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Mähuste järv (Mäuste järv, Meeguste järv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0

Mähuste järv, ka Mäuste järv, Meeguste järv


Harjumaal, Kuusalu vallas, Koitjärve küka lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu.

Pindala 5,7 ha, kaldajoon 1112 m, pikkus 440 m, laius 170 m, suurim sügavus 7,3 m.

Keskpunkti koordinaadid:

  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6586580  59°24'26" N 
591338  25°36'29" E 

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Oligotroofne e. vähetoiteline

KKR kood: VEE2002400

Liis Multer: Mähuste järv
Foto: Liis Multer

Kemba-Pühamäe servamoodustiste ahela edelanurgas, vastu loode-kagusuunalist radiaaloosi, asub samasuunaline 5,7 ha suurune Mähuste järv, Koitjärvest 3 km, endisest Koitjärve külast umbes 2 km loode pool. Mähuste järv on võrdlemisi sügav - 7,3 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõne meetri kõrgusel liivaka pinnakattega põhja- ja idakaldal kasvab männimets, lõunas ja edela pool asuval järsunõlvalisel oosil on Mähuste talu ase ja põllumaa; edelakaldal kasvavad kuused, haavad ja männid. Järvest loodes asub rabastuv männik. Kaldad on peaaegu kõikjal liivased, liiv katab põhja ka kalda lähedal, ainult sügavamal on põhjal rohekas sapropeel.

Põhiliselt sademete veest toituv umbjärv. Tema heleroheline vesi on väga läbipaistev (2,5-5,3 m). Kihistumata. 

Taimestikku on järves keskmisel hulgal ja liike keskmisel hulgal (17). Järve kagunurgas kasvas 1969. a. Eestis üliharuldast muda-lahnarohtu (teine kindel leid tänapäeval), sügavamal vees veel vesisammalt. Planktonist on järv väga vaene, põhjaloomastikust aga rikkam. Eriti palju leidub põhjafaunas liivkodadega puruvanaseid (=ehmestiivaliste vastseid), vesikakandit jt. organisme.

Põhilised kalad olid 1969. a. ahven ja haug.

Eestis väga haruldane tüüpiline kihistumata vähetoiteline järv, mis kaunistab maastikku ja taimharulduste kasvukohana on väga suure teadusliku tähtsusega.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Haug, ahven, särg, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://loodus.keskkonnainfo.ee