Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Maardu järv (Liivakandi järv)

Maardu järvka Liivakandi järv

figaro - maardu järv

Harjumaal, Maardu linna juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6590087

59°26'41" N

Y

556472

24°59'43" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 158,8 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 3,7 m, pikkus 1 400 m, laius 920 m, kaldajoone pikkus 5 794 m

Valgala pindala 13,4 km2, veevahetus 1 kord aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv

Registri kood VEE2005910

Asetseb Põhja-Eesti lavamaal, põhjaloode-lõunakagusuunalises vagumuses, mida põhja poolt ümbritsevad liivast ja kruusast koosnevad vanad rannavallid, kus kulgeb ka Tallinna-Peterburi maantee. Mujalt piiravad järve enamasti niisked niidud, kaugemal põllud ja lood, lõunas leidub ka natuke raba.

H. Kesseli andmeil eraldus praeguse Maardu järve kohal asunud Liivakandi järv merest laguunina antsüluse staadiumi algul. Soostununa ja setetega täitununa püsis ta 1894 a. sügiseni, mil tühjaks jooksis. Järv taastati 1939. a. seoses Maardu fosforiiditehase rajamisega, 50-ndate aastate keskpaiku tõsteti järve veetaset veelgi.
Maardu järv on ümmarguse põhikujuga, madalate, valdavalt soostunud kallastega. Lõunakaldal leidub ka õõtsikut. Liivane on ainult põhjakallas. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht. Järve lääne- ja lõunaosas leidub ujuvaid taimesaari, paiguti on vette jäänud puid ja kände (eriti kirdeosas).

Praegu on järv üsna tugeva läbivooluga, vesi vahetub 2-3 kuu jooksul. Sissevool on kuivenduskraavidest, idakalda lähedal leidub põhjaallikaid. Alates 1964. a. pumbatakse järve vett ka Jõelähtme jõest. Väljavool on kanali kaudu Maardu Keemiatehasesse ja sealt kraavi kaudu merre. Selle kraavi laskis 1893 a. kohalik mõisnik kaevata ja selle kaudu jooksis Liivakandi järv 1894. a. tühjaks.
Järve vesi on helepruun kuni rohekaskollane, suvel vähe läbipaistve (0,3-0,9 m), sügisel natuke läbipaistvam (1,2-1,8 m), hästi segunev ja soojenev. Kevadel vabaneb järv jääkattest väga vara.
Aastail 1970-71 oli järve taimestik keskmiselt liigirikas (21 liiki) ja ka hulgalt keskmine. 


Maardu järve kalastik on väga omapärane. Röövkalade tolleaegse vähesuse tõttu õnnestus hõbekogre sissetoomine 1949 a. Uusasukas saavutas järves varsti suure ohtruse. Sisse on lastud ka kokre, kuldsäinast ja karpkala. Mõnedel andmetel on pärast Jõelähtme jõega ühendamist ahvena ja haugi arvukus suurenenud ja hõbekogre ohtrus hakanud vähenema, sest röövkalad söövad noored hõbekogred ära. Järves esinevad veel luukarits ja kiisk, mõlemad kahjulikud liigid.

50-ndail aastail oli järv väga linnurikas, eriti paistis silma 2000 paarist koosnev naerukajakate koloonia. Viimasel ajal on pesitsevate lindude arv Maardu järvel vähenenud, ilmselt liiga intensiivse inimtegevuse tagajärjel.
Liivakandi, praeguse nimega Maardu järve kohta on mitmeid muistendeid, kus räägitakse järve rändamisest, järves elavatest näkkidest jne.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järv jäätub kergesti ning tuleb ette ummuksilejäämist. Järve põhjakaldal asub supluskoht. 

Peterburi maantee ääres asuv veekogu on rikas eelkõige väikese ja keskmise suurusega ahvena poolest, saadakse veel särge, haugi ja kokre. Viimastel aastatel on järvel veebruari lõpus toimunud traditsiooniline kalapüügivõistlus Maardu linnavalitsuse auhindadele. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/