Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Lusox

Lusox


Eripärase ehitusega pöördlant firmalt Mepps

Peamine erinevus teistest pöördlantidest, nt Agliast, seisneb selles, et landil puudub raskuskeha landi teljel, lipatsi ja kolmiku vahel, ning selle asemel kasutatakse lipatsist eespool asuvat spetsiaalset raskuspead. Kuigi sedasorti lipplantide kasutamine pole väga laialt levinud, toodavad niisuguse konstruktsiooniga pöördlante mõned teisedki firmad peale Meppsi, nt Abu Garcia lant Mörrums Spinnaren (12g, 18g, 28g).

Lusoxi nimel on väga suur kõlasarnasus ladinakeelse kalanimega Esox Lucius, kes on eesti keeles haug. Sarnasus pole juhuslik – see lipplant ongi loodud haugide püüdmiseks.

Kuivõrd erineb Lusoxi omamäng tavapäraste lipplantide mängust? Erinevus on suur: esiteks töötab lant ka vajumisel, kerimispausi ajal – tavapärased lipplandid hakkavad allapoole vajuma tagurpidi ja korratult; teiseks ei jookse landi kolmik vedamisel raskuskeha puudumise tõttu otse, vaid hakkab tegema laperdavaid ringe – nende ringide raadiuse vähendamiseks seotakse kolmikule stabiliseeriv villatutt (ahvatlusena on selle roll pisem kui arvatakse, ehkki mõnevõrra võib tuti tavaliselt punane värvus ka võtmist soodustada); kolmandaks on lipatsi nurk vedamisel väike (nii 25°) ja lipatsi pöörlemiskiirus pole suur, kuid lant tekitab vees siiski üsna mõjusa vibratsiooni. 

Vähetähtis pole ka see, et Lusoxil on võimalik vahetada kolmikut, mis on enamuse lipplantide puhul teostamatu – me saame rohuses paigas püüdmiseks karvatutiga kolmiku asendada kaitsetraatidega rohukolmikuga või kaheharulise rohukonksuga.

Erinev on ka püügimäng. See sarnaneb astmelise vedamisega, mille puhul tõste on kõrge ja natuke kiirenev, vajumine aga võimalikult pikk, aeglane ja lauge. Et niisugust mängu saavutada, tuleb kinnitada landi külge püügioludesse sobiva kaaluga raskuspea. Nimelt on seesuguste lantide raskuspead (avancon-tüüpi) üsna kiiresti vahetatavad ning neid peaks kalale minnes olema kaasas ka erinevates raskustes. 
Mepps kasutab oma Lusoxi mudelite 0, 1, 2 ja 3 puhul algrakenduses raskuspäid kaaluga 4g, 7g, 10g ja 13g. 
Mudelid ise kaaluvad kokku: 0 – 7g; 1 – 9,5g; 2 – 16,5g; 3 – 20,5g.

Eriti suurte haugide püüdmiseks suurest sügavusest on Giant Lusox, mis kannab suurusnumbrit 4. Selle kogukaal on 45 g.
Trossi pole Lusoxiga püüdes tarvis kasutada: avancon tüüpi raskuspea juurde kuulub terasest kinnitustraat, millega nöörisõlm viiakse landist 5-6 cm ettepoole. See traat täidab haugi võtu puhul trossi ülesannet, ent on oluline ka landi heitmisel – traat ei lase kolmikul õngenööri külge takerduda. Siiski tasub eesmise raskusega lipplantide puhul heidet selle lõpufaasis, vahetult enne landi veendumist veidike pidurdada. 

       
Vasakul Lusox nr 3, paremal Giant Lusox'id