Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Loosalu järv (Venepele järv, Venetpõlve järv, Kaiujärv, Kallejärv)

Loosalu järv, ka Venepele järv, Venetpõlve järv, Kaiujärv, Kallejärv

Raplamaal, Kaiu vallas, Vana-Kaiu küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Järvest lähtub Kädva oja

Veepeegel 35,2 ha, kaldajoon 2479 m, pikkus 900 m, laius 500 m, keskmine sügavus 3,7 m, suurim sügavus 5 m
Valgala 1,6 km2

Keskpunkti koordinaadid:
  Ristkoordinaat  Kraad, minut, sekund 
6533213 58°56'0" N 
562078 25°4'41" E 

Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Pehme- ja tumedaveeline, rabade huumustoiteline
KKR kood: VEE2048700

Loosalu järv. Foto: Helve Leinmets

Tuntud ka Venetpõlve järve, Kaiujärve, Kallejärve ja Venepele järve nime all. Asub Rapla maakonnas, Kaiu asundusest 5,5 km lõuna pool, Kõrvemaa lääneserval, merepinnast 73,2 m kõrgusel. Oma 34,1-hektarilise pindalaga on Loojärv kõige suurem rabajärv Eestis. Ta on üsna sügav - keskosas 5,0 m (keskmine sügavus 3,7 m). Asub Loosalu rabas, kus on sadu laukaid ja Loosalu järvest 200 m põhjaloode pool veel teinegi järv - Väike Loosalu (3,4 ha).

Ovaalse kujuga järve ümbritseb kõikjalt lage laugasraba. kaldad on turbased, järsud, lainetuse mõjul tugevasti murrutatud. Põhja katab 1,5 m paksune turbamudakiht, leidub ka vette langenud puid ja kände.

Järv toitub sademetest ja ümbrusest sissevalguvatest rabavetest. vesi on punakaspruun, kogu aasta vähe läbipaistev (1 m), põhjani segunev ja soojenev. Järve vesi on talvel üsna hapnikurikas.

Taimestikku järves ei ole. Väga vähe on fütoplanktonit. Zooplanktonis leidub mitmeid haruldasi liike. Põhjaloomastik on vaene, see koosneb peamiselt surusääsklaste vastsetest; nendest esineb haruldusi.

Kaladest on järves ahvenat ja haugi. Järv on väga linnuvaene, ainsa linnuna on kohatud sõtkast.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Üks Eesti suuremaid rabajärvesid, esinevad ahven ja haug. Keskmine ahvena kaal 70 ja 100 grammi vahel. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Alates 2001. aastast korraldab Kaiu Kalaklubi talviti järvel kalastusvõistlust "Loosalu Ahven". Võistlusel on internetis oma kodulehekülg: http://kalandus.kaiueko.ee


Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://loodus.keskkonnainfo.ee

Vaata lisaks:

Väike Loosalu järv