Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)

Lõõdla järv, ka Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv

Võrumaal, Sõmerpalu ning Urvaste valdades, Haava, Hargi, Liiva, Majala, Lümatu, Vaabina külade juures asuv avalik järv

Järvest saab alguse Antsla jõgi

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6417155	57°52'4" N
Y	657565	26°39'19" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Veepeegli pindala 98,7 ha, saarte pindala 0,6 ha, pindala kokku 99,3 ha, keskmine sügavus 3,9 m, suurim sügavus 8 m, pikkus 3 750 m, laius 510 m, kaldajoone pikkus 9 173 m

Valgala pindala 5,6 km²

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2124100

Antslast 7,5 km kirde pool asuv 3,75 km pikkune orujärv. Ta absoluutne kõrgus on 103,1 m, suurus umbes 80 ha, sügavus 8,8 m (keskmine sügavus 3,9 m). Sügavaim on jäve loodeosa –  seda nimetatakse Luhaotsa järveks, kagusoppi Haavajärveks. Viimast eraldab muust järvest Koolmeks nimetatav madal künnis. Järve keskel asub väike Mususaar. Lahte põhjakaldal nimetatakse Abajaks. Oru veerud on võrdlemisi järsud, kaetud enamasti metsa ja võsaga. Kaugemal on põllumaad ja talud. Järvest loode pool on heinamaa.

Enne I maailmasõda tõstis mõisnik tunduval määral veetaset, kuid talupoegade survel oli sunnitud seda jälle 1 m võrra alandama. 1973. a. tõsteti veepinda 0,5 m võrra. Kaldad on võrdlemisi lausad, enamasti mudased, kohati liivased. Paiguti üsna järsule põhjakaldale on ehitatud soome saunu ja suvilaid. Sügavamal on põhi mudane, kuid mudakiht polevat paks. Järve loodeosas leiduvat põhjas ka suuri kive.

Läbivool järves pole kuigi tugev. Vett annavad allikad ja mitu kraavi, väljavool kraavi kaudu Vaabinasse, sealt mitme oja kaudu Väike-Emajõkke. Veetaseme kõrgus oleneb 3 km kaugusel oleva Vaabina piimatööstuse tammi avatusest või suletusest.

Vesi on kollakasroheline kuni rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (1,8-3,0 m), peaaegu kihistumata, järv jääb ummuksile vaid väga karmidel talvedel.

Aastail 1952 ja 1957 koosnes taimestik 22 liigist ja kattis järvest umbes 1/3. Suvine vee õitsemine on tõenäoline. Zooplanktonit on keskmiselt, põhjaloomastikku üsna rohkesti. Z. Spuris on järvest leidnud ühe haruldase puruvana. Esineb ka üks haruldane rullikuline.

Liigirikkas kalastikus on arvukuselt esikohal latikas, järgnevad särg, ahven, haug, kiisk, koger, linask, hink ja vingerjas. Tõenäoliselt leidub ka mudamaimu. Sisse on lastud klaasangerjat, karpkala, koha, peipsi siiga, jõeforelli, peledit jt. kalu. Tõenäoliselt sobib järv elukohaks viimatinimetatutest ainult kohale ja angerjale. Pikka aega on järv olnud vähirikas, kuid linaleotamine on vähivarusid oluliselt kahandanud.

Veelinde on järvel vähe.

Järve kirdenurgal asuva kingu lõunaveerul on muistne kalme, nn. Kirikuase ehk Kabelimägi. Muistend jutustab järve kaldal olnud kirikust, mis sõja ajal hävinud, kuid mille kell olevat veel praegugi järves. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järve on 2000-ndatel asustatud karpkala ja koha. 

Urvaste ürgorus asuv järv, pindala üle 75 ha. Latikas, särg, ahven, haug, angerjas, kiisk, koger, linask, koha, karpkala, võib kohata ka peipsi siiga. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/