Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)

Pindala: 69,2ha
Pindala koos saartega: 69,37ha
Saarte arv: 1
Kaldajoone pikkus: 8121m
Maksimaalne sügavus: 2.00m
Veevahetus: 2 korda aastas
Veevahetuse skaala: keskmine (> 2 kuni 4)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.2491667
Long: 22.4427778


Linnulaht, ka Väike laht, Väikelaht

Saaremaal, Kaarma vallas, Laheküla küla ning Kuressaare linna juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6457560

58°14'57" N

Y

408541

22°26'32" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Veepeegli pindala 69,2 ha, saarte pindala 0,2 ha, pindala kokku 69,4 ha, keskmine sügavus 0,5 m, suurim sügavus 2 m, pikkus 2 600 m, laius 650 m, kaldajoone pikkus 8 121 m

Valgala pindala 4,8 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, rohketoiteline

Registri kood VEE2088700

Kuressaare linna läänepiiril asuv kirde-edelasuunaline, ligikaudu 11 ha suurune järv, merepinnast vaevu 0,6 m kõrgemal. Väga madal - suurim sügavus 2,0 m, keskmine sügavus 0,5 m. Sügavam on järve põhjaosa, lõunaosa on kiiresti kinni kasvamas. Võrdlemisi vähe liigestatud kaldad on madalad, enamasti mudased ja raskesti ligipääsetavad, paiguti ka liivased ja kivised. Põhja katval savil lasub 1-2 m paksune ravimuda kiht. Leidub ka üksikuid suuri kive.

Läbivool ei ole eriti suur: sissevool kraavide ja põhjaallikate kaudu, väljavool toimub kraavi kaudu Suurlahte, sealt Nasva jõe kaudu merre. Merevett satub järve võrdlemisi harva. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 0,5 m.

Vesi on rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (0,5 m), hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv ummuksile. 

Taimestikku on palju (1954. a. hõlvas 3/4 veekogust), kuid üsna liigivaene (14 liiki). Kõige ohtram on muda kattev veesisene järvestik. Järve vee vähene läbipaistvus oleneb üsna massiliselt esinevatest sinivetikatest; üldiselt on järv fütoplanktonivaene. E. Kukk nendib ka ühe haruldase sinivetika (Merismopedia glauca insignis) esinemist. Zooplanktonit on järves vähe, vaene on ka põhjaloomastik. Leidub haruldasi vesikirbulisi (Pleuroxus aduncus) ja vesikinga.

Kalastikus domineerib koger. Leidub ka ahvenat, haugi, särge, kiiska, luukaritsat, roosärge, linaskit ja säinast, kes enamasti kevadel järve tungivad, sest olud ei võimalda neile siin talve üle elada.

Linnulaht on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Sel põhjusel on siin moodustatud ornitoloogiline kaitseala. Linnulahel on asunud pidevalt üks Eesti suuremaid naerukajakate kolooniaid (on loendatud ligikaudu 800 paari). Pesitseb rohkesti kalakajakaid, jõgitiire, väikekajakaid, mustviireseid, kõrkja- ja rästas-roolinde. Väga arvukad on tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, lauk (vesikana), punapea-vart, sinikael-, räga- ja luitsnokk-part; mitme paarina pesitsevad tõmmuvaeras, rohukoskel, piilpart, merivart, hallhani ja roo-loorkull. Kaldaid asustab mereranniku ja rannikukarjamaade linnustik: punajalgtilder, meriski, liivatüll, mustsaba-vigle, alpi risla, väiketiir jt. Linnulahel pesitsevad meil väga haruldased linnud - kühmnokk-luik, väikehüüp, hüüp ja väikehuik (väike vesivutt). Vahel võib siin kohata isegi merikotkast.
 /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Linnulahe kaitseala: 

Linnulahe (varem ka Väike laht) kaitseala moodustati 1927. aastal Väikese lahe lindude koduna. Linnulahes on Eesti suurima naerukajakate koloonia ja ka teiste veelindude pesitsus- ja rändeala. Tegemist on merest eraldunud madalaveelise jäänukjärvega, mis on 2,7 km pikk ja kuni 0,6 km lai madalaveeline, tugevasti mudastunud ja taimi täis kasvanud vananev veekogu. Järv on olnud regulaarselt ornitoloogide uurimisobjektiks. Kaitseala pindala on 284 ha

Kalapeedia toimetaja märkus: keskonnaregistri andmetel on Linnulaht üle 6 korra suurem (69,2 ha) kui Aare Mäemetsa raamatus (11 ha), kust see on tõenäoliselt üle võetud ka Vikipeediasse. Et Eesti Entsüklopeedias on Linnulahe suurusena antud 111 ha, on tõenäoline, et Mäemetsa raamatus on tegemist näpuveaga - üks 1 on lihtsalt kaotsi läinud. 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

EE, 5. kd