Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)

Linnulaht, ka Väike laht, Väikelaht

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Veepeegli pindala 69,2 ha, saarte pindala 0,2 ha, pindala kokku 69,4 ha, keskmine sügavus 0,5 m, suurim sügavus 2 m, pikkus 2 600 m, laius 650 m, kaldajoone pikkus 8 121 m

Valgala pindala 4,8 km², veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, rohketoiteline

Registri kood VEE2088700

Kuressaare linna läänepiiril asuv kirde-edelasuunaline, ligikaudu 11 ha suurune järv, merepinnast vaevu 0,6 m kõrgemal. Väga madal - suurim sügavus 2,0 m, keskmine sügavus 0,5 m. Sügavam on järve põhjaosa, lõunaosa on kiiresti kinni kasvamas. Võrdlemisi vähe liigestatud kaldad on madalad, enamasti mudased ja raskesti ligipääsetavad, paiguti ka liivased ja kivised. Põhja katval savil lasub 1-2 m paksune ravimuda kiht. Leidub ka üksikuid suuri kive.

Läbivool ei ole eriti suur: sissevool kraavide ja põhjaallikate kaudu, väljavool toimub kraavi kaudu Suurlahte, sealt Nasva jõe kaudu merre. Merevett satub järve võrdlemisi harva. Suurvee ajal tõuseb veetase kuni 0,5 m.

Vesi on rohekaskollane, vähese läbipaistvusega (0,5 m), hästi segunev ja soojenev. Talvel jääb järv ummuksile. 

Taimestikku on palju (1954. a. hõlvas 3/4 veekogust), kuid üsna liigivaene (14 liiki). Kõige ohtram on muda kattev veesisene järvestik. Järve vee vähene läbipaistvus oleneb üsna massiliselt esinevatest sinivetikatest; üldiselt on järv fütoplanktonivaene. E. Kukk nendib ka ühe haruldase sinivetika (Merismopedia glauca insignis) esinemist. Zooplanktonit on järves vähe, vaene on ka põhjaloomastik. Leidub haruldasi vesikirbulisi (Pleuroxus aduncus) ja vesikinga.

Kalastikus domineerib koger. Leidub ka ahvenat, haugi, särge, kiiska, luukaritsat, roosärge, linaskit ja säinast, kes enamasti kevadel järve tungivad, sest olud ei võimalda neile siin talve üle elada.

Linnulaht on üks linnurikkamaid järvi Eestis. Sel põhjusel on siin moodustatud ornitoloogiline kaitseala. Linnulahel on asunud pidevalt üks Eesti suuremaid naerukajakate kolooniaid (on loendatud ligikaudu 800 paari). Pesitseb rohkesti kalakajakaid, jõgitiire, väikekajakaid, mustviireseid, kõrkja- ja rästas-roolinde. Väga arvukad on tutt-, hallpõsk- ja sarvikpütt, lauk (vesikana), punapea-vart, sinikael-, räga- ja luitsnokk-part; mitme paarina pesitsevad tõmmuvaeras, rohukoskel, piilpart, merivart, hallhani ja roo-loorkull. Kaldaid asustab mereranniku ja rannikukarjamaade linnustik: punajalgtilder, meriski, liivatüll, mustsaba-vigle, alpi risla, väiketiir jt. Linnulahel pesitsevad meil väga haruldased linnud - kühmnokk-luik, väikehüüp, hüüp ja väikehuik (väike vesivutt). Vahel võib siin kohata isegi merikotkast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Linnulahe kaitseala: 

Linnulahe (varem ka Väike laht) kaitseala moodustati 1927. aastal Väikese lahe lindude koduna. Linnulahes on Eesti suurima naerukajakate koloonia ja ka teiste veelindude pesitsus- ja rändeala. Tegemist on merest eraldunud madalaveelise jäänukjärvega, mis on 2,7 km pikk ja kuni 0,6 km lai madalaveeline, tugevasti mudastunud ja taimi täis kasvanud vananev veekogu. Järv on olnud regulaarselt ornitoloogide uurimisobjektiks. Kaitseala pindala on 284 ha

Kalapeedia toimetaja märkus: keskonnaregistri andmetel on Linnulaht üle 6 korra suurem (69,2 ha) kui Aare Mäemetsa raamatus (11 ha), kust see on tõenäoliselt üle võetud ka Vikipeediasse. Et Eesti Entsüklopeedias on Linnulahe suurusena antud 111 ha, on tõenäoline, et Mäemetsa raamatus on tegemist näpuveaga - üks 1 on lihtsalt kaotsi läinud. 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/