Otsingu tulemused:

1. Ümarheeringad (Etrumeus)
2. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
3. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
4. Ümarmokad (Cyclocheilichthys)
5. Aadria meri
6. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
7. Aasia angersäga (Clarias batrachus)
8. Aavoja veehoidla (Ülejõe veehoidla)
9. Abakala (Ballerus ballerus)
10. Abiogenees
11. Adamson Amandus
12. aer
13. aerjalalised (kopepoodid)
14. Ahing (västar; angerjaahing)
15. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
16. Ahtuba
17. Ahven (Perca fluviatilis)
18. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
19. Aiauss
20. ainupõlvsed
21. Akuraid (Narcine)
22. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
23. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
24. albatrossid
25. Alkalitroofne järv (lubjatoiteline järv, allikatoiteline järv)
26. Allveevahimees
27. Amago (Oncorhynchus rhodorus)
28. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
29. Amudarja
30. Amuur
31. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
32. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
33. Anšoovised (Engraulis)
34. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
35. Anemomeeter
36. Angerja oja (Angerja jõgi)
37. Angerjaõngejada
38. Angerjas (Anguilla anguilla)
39. Angerjas (pärimus)
40. Angerjas jaapani köögis
41. Angerjasöömise ajaloost
42. Angerjaõngejada
43. Angersägad (Clarias)
44. Angulas
45. Anisakiaas (anisakidoos)
46. Anisakiidid (Anisakidae)
47. Anne kanal
48. Antagonism
49. Araabia meri
50. Arapaima
51. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
52. Arteesia vesi
53. Astelraid (Dasyatis)
54. Astelraid 2 (Bathytoshia)
55. Astelraid 3 (Hemitrygon),
56. Astelraid 6 (Fontitrygon)
57. Atla jõgi
58. Atla laht
59. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
60. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
61. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
62. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
63. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
64. Atlandiraid (Atlantoraja)
65. atraktant (atrahent)
66. Austraalia tuun ehk pikksaba-tuun (Thunnus tonggol)
67. Baikal
68. Balzer
69. Barramundi
70. Bass
71. Bellingshausen
72. Beluuga (Huso huso)
73. Bentaal
74. Bentos
75. Bete
76. Bete Krokodil
77. Biofilter
78. Bioturbatsioon
79. Birdeye
80. Birjussa
81. bissa
82. Borneo jõehallhai (Glyphis fowlerae)
83. Botvinja
84. Brahmaputra
85. Briis
86. Buran (mootorsaan)
87. Canvey saare elukas
88. Castingu MM
89. Chessie (veekrüptiid USAs)
90. Cooki saared
91. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
92. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
93. Creme
94. D.A.M.
95. Daaniod (Danio)
96. Daing
97. Devaariod (Devario)
98. Dirhami laht
99. Donburi
100. Doonau särg, ka neitsisärg (Rutilus virgo)
101. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
102. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
103. Ebabootsiad (Parabotia)
104. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
105. Ebisu (jaapani kalajumal)
106. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
107. Eesti jõgede loend
108. Eesti järved
109. Eesti järvede loend
110. Eesti Kalur
111. Eesti lahed (tähestikuline loend)
112. Eesti Merekool
113. EFTTA
114. Elango, Julius
115. Emajõe Lodjaselts
116. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
117. Emakala (Zoarces viviparus)
118. End, Albert Arvo
119. Endla järvestik
120. Erikson, Juhan (kalatööstur)
121. Erinarkid (Heteronarce)
122. Erm Vaike
123. Estonia järv (Estonia paisjärv, Hundiaugu paisjärv)
124. Euroopa ingelhai (Squatina squatina)
125. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
126. Fenkol (apteegitill)
127. Flambeau
128. Fotofoor
129. Friteerimine
130. Gangese jõehallhai (Glyphis gangeticus)
131. Garum ja liquamen
132. Gupi (Poecilia reticulata)
133. Hõbesilmad (Chanodichthys)
134. Haamerhai (Eusphyra blochii)
135. Haid kulinaarias
136. Hailiha nimekujud
137. Hakk-kala
138. Hallhaid (Carcharhinus)
139. Hammassärg (Rutilus frisii)
140. Harilaid
141. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
142. Harilik liivhai (Carcharias taurus)
143. Harilik meriangerjas (Conger conger)
144. Harilik merilohe (Trachinus draco)
145. Harilik mullauss (maauss)
146. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
147. Harilik pardkala (Barbus barbus)
148. Harilik samethai (Zameus squamulosus)
149. Harilik taimen (Hucho taimen)
150. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
151. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
152. Harjasliimukas (Hediste diversicolor)
153. Harju alamvesikond
154. Hauapüük
155. Haug püügikalana
156. Haug toidukalana
157. Haugasraid (Aetobatus)
158. Heeringalised (Clupeiformes)
159. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
160. Heik (Hake) kalanimedes
161. Heintz Karl
162. Helepardlikud (Mystacoleucus)
163. Heleraid (Leucoraja)
164. Helkseljad (Chelaethiops)
165. Hensen, Victor
166. Hi-Lo
167. Hiid-vasarhai (Sphyrna mokarran)
168. Hiinatrullid (Yunnanilus)
169. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
170. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
171. Hobukaan (Haemopis sanguisuga)
172. Hobulaiuskraadid
173. Hollandi kaste
174. Homaarlased (Nephropidae)
175. Hulkharjasussid (Polychaeta)
176. Hõbekoger (Carassius gibelio)
177. Hõimkond
178. Hõõrhammas (Mylopharodon conocephalus)
179. Hämarhaid (Scymnodalatias)
180. Hülgepüük
181. Iilastuli
182. Imihingud (Gastromyzon)
183. Imiussid (Trematoda)
184. Indo-Vaikne ookeaniala
185. Invincible (Nilsu)
186. Irrawaddy jõehallhai (Glyphis siamensis)
187. Jõealoosa (Potamalosa richmondia)
188. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
189. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
190. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
191. Jaapani saaghai (Pristiophorus japonicus)
192. Jahumardika vastne (jahuuss)
193. Johannes Vares
194. Jussi järved
195. Juust õngesöödana
196. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
197. Jõehallhaid (Glyphis)
198. Jõemõisa-Kaiu järvestik
199. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
200. Jõuga järvestik (Jõuküla järvestik)
201. Jägala jõgi (Kehra jõgi, Kiigumõisa jõgi, Kigumõisa jõgi)
202. Jämesabaraid (Urolophus)
203. Järveelustik ehk limnobios
204. Järvekoletised
205. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
206. Jäseraid (Cruriraja)
207. Jääpüük
208. Jäärauad
209. Kääbusrasboorad (Boraras)
210. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
211. Kaanid (Hirudinea)
212. Kaarmise järv (Karmise järv)
213. Kaaviari ajaloost
214. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
215. Kahvamine
216. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
217. Kalakaste
218. Kalakasvatus
219. Kalakasvatus Eestis
220. Kalamüüdid ja müütilised kalad
221. Kalandus
222. Kalanduskoda
223. Kalaparv
224. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
225. Kalurite loitse ja ütlusi
226. Kaluuga (Huso dauricus)
227. Kapimaa kõblasnina (Callorhinchus capensis)
228. Karelestad (Hippoglossoides)
229. Kartul
230. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
231. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
232. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
233. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
234. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
235. Katsuobushi
236. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
237. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
238. Kentsi järv (Aru paisjärv, Kentsi paisjärv, Annikoru järv)
239. Kidata konks
240. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
241. Kiillaikrasboorad (Trigonostigma)
242. Kiinide vastsed
243. Kiisk (pärimus)
244. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
245. Kilu nimelugu
246. Kinnine haspelrull
247. Kinnise rulli ehitus
248. Kirptirgu sidumise sõlm 1
249. kiviahvenlased (Serranidae)
250. Kivitrullingud (Nemacheilus)
251. Koerhaid (Scyliorhinus)
252. Koerhailased (Scyliorhinidae)
253. Koger (Carassius carassius)
254. Kogred (Carassius)
255. Koibraid (Sinobatis)
256. Koiliad (Coilia)
257. konks (õngekonks)
258. Konkshammashai (Chaenogaleus macrostoma)
259. Koolmekalad (Erimyzon
260. Koonhaid (Rhizoprionodon)
261. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
262. Koorküla järvestik
263. Kopskalad (Dipnoi)
264. Kosmoidsoomus
265. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
266. Kuivatamine/vinnutamine
267. Kuldkala (Carassius auratus)
268. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
269. Kulduim (Plagiognathops microlepis)
270. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
271. Kura säär
272. Kuremaa järv (Kurema järv)
273. Kussie (jaapani järvekoletis)
274. Kuusamon Uistin Oy
275. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
276. Kõhrkalad (Chondrichthyes)
277. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
278. Kärbsed õngesöödana
279. Kärbsenukk (kärbsekookon)
280. Kärbsetõugud meditsiinis
281. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
282. Kärphaid (Mustelus)
283. Kärsshingud (Acantopsis)
284. Käsiõng
285. Kääbushai (Euprotomicrus bispinatus)
286. Käärtrullid (Schistura) 2
287. Käärtrullid (Schistura) 3
288. Lühirasboorad (Brevibora)
289. Lahtise rulli ehitus
290. Lahtise rulli pooli käik ja ristkerimine
291. Lahtise rulli vänt
292. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
293. Lakerda (türgipärane soolakala)
294. Lambahanna järv (Lambasaba järv, Truuta järv) [Kooraste järvestik]
295. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
296. Landilugu: dr Heintz
297. Landilugu: Kuusamo puukala
298. Landilugu: Nilsu
299. Lasa järv [Koorküla järvestik]
300. Lasnhaid (Scoliodon)
301. Lasnlõuad (Scaphognathops)
302. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
303. Leevi jõgi
304. Lehvikmureen (Rhinomuraena quaesita)
305. Leivast õngesöödad
306. Lenddaaniod (Esomus)
307. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
308. Leopard-poorhai (Poroderma pantherinum)
309. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
310. Lestad (Platichthys)
311. Libekala
312. Liblikate röövikud
313. Liblikraid (Gymnura)
314. Liftahvenad (Helicolenus)
315. Lihlhamne (Lilla hamne, Kapulkerre)
316. Linajärv (Jõuga Linajärv, Jõugu järv, 3. Jõuküla järv)
317. Linajärv (Jussi Linajärv)
318. Linask (Tinca tinca)
319. Linné, Karl
320. Linnuroni (Ligula intestinalis)
321. Lintsabalased (Trichiuridae)
322. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
323. Logardraid 3 (Pseudobatos)
324. Logardrailased (Rhinobatidae)
325. Lonthülged (Mirounga)
326. Loobu jõgi
327. Lophius budegassa (must merikurat)
328. Lucifer-tumehai (Etmopterus lucifer)
329. Luts (Lota lota)
330. Lõunaraid (Zearaja)
331. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
332. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
333. Läänesaarte alamvesikond
334. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
335. maailma jõed (loend)
336. Maggot
337. Majak (kolhoos)
338. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
339. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
340. Malelaudpuntius (Oliotius oligolepis)
341. Man
342. Mannasöödad
343. Maskraid (Neotrygon)
344. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
345. meduus
346. Merehaigus
347. Merekoletised
348. Meremeeste uskumused
349. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
350. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
351. Merikeellased (Soleidae)
352. Merikogerlased (Sparidae)
353. Merikoha (Sander marinus)
354. Merikuradilised ehk õngitsejalised (Lophiiformes)
355. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
356. Meriluts (Brosme brosme)
357. Merineitsi
358. Meripuugid (Scorpaena)
359. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
360. Merisutt (Petromyzon marinus)
361. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
362. Merluusid (Merluccius)
363. Metsprussakas
364. Miiu
365. Moiva (Mallotus villosus)
366. Mokkparrakad (Labeobarbus)
367. Morilased (Moridae)
368. muda
369. Mudaelustik ehk pelon
370. Mudamaim (Leucaspius delineatus)
371. Mussie (järvekoletis Kanadas)
372. Mussoon
373. Must marliin (Istiompax indica)
374. Mustatäpitõbi
375. Musthaid (Apristurus)
376. Mustjõe alamvesikond
377. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
378. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
379. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
380. Mustjärv (Valguta Mustjärv)
381. Mõrrapüük
382. Mõõkkala (Xiphias gladius)
383. Mägiründid (Psilorhynchus)
384. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
385. Määr, Aleksander
386. Mölder, August
387. Mügarninad (Hybopsis)
388. Müütilised veeolendid
389. Näkk (eesti)
390. Naaskelraid (Pastinachus)
391. Nahknark (Crassinarke dormitor)
392. Naissaar
393. Narmasmokad (Labeo)
394. Narva veehoidla
395. Nasv
396. Navaaga (Eleginus nawaga)
397. Nelikant-kaldauss
398. Nelma täidetud magu (Eveeni kalaroog)
399. Niituimlutslased (Physidae)
400. Nipsviidikad (Hemiculter)
401. Nirkhailased (Hemigaleidae)
402. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
403. Nokisründid (Microphysogobio)
404. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
405. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
406. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
407. Nugishaid (Triakis)
408. Nuutraid (Himantura)
409. Oad, Jaan
410. Odahambune jõehallhai (Glyphis glyphis)
411. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
412. Ogahaid (Squalus)
413. Ogasilmad (Pangio)
414. Ojamaa (Gotland)
415. Okasturilased (Notacanthidae)
416. Okishaid (Centroscyllium)
417. ondatra (piisamrott, biisamrott)
418. Osmussaar
419. Pakssabaraid (Trygonoptera)
420. Paljaslõuad (Acheilognathus)
421. paneerimine
422. Pardpuntiused (Barbodes)
423. Paunküla veehoidla
424. Peen kõduuss
425. Peipsi alamvesikond
426. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
427. Pettai, Elmar Voldemar
428. Phaya Naga (müütiline veekrüptiid)
429. Pigo (Rutilus pigus)
430. Pihklased (Myxini)
431. Pihtla kalakasvandus
432. Piikraid (Urobatis)
433. Piim-koonhai (Rhizoprionodon acutus)
434. Piimjas soouss
435. Piiskopikala (bishop fish)
436. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
437. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
438. Pimenarkid (Typhlonarke)
439. Pisigalaksid (Brachygalaxias)
440. Poi
441. Poisurogahaid (Cirrhigaleus)
442. Polaarhaid (Somniosus)
443. Poola uss
444. Prespa forell (Salmo peristericus)
445. Prussakas ja tarakan
446. Psammon
447. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
448. Punane vihmauss (pool-ööuss)
449. Punapardlikud (Pseudobarbus)
450. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
451. Puntiused (Puntius)
452. Purikalalased (Istiophoridae)
453. Purjus krevetid
454. Puukala (Kuusamo puukala)
455. Põhjavee-elustik
456. Põishüljes (Cystophora cristata)
457. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
458. Põlula Kalakasvatuskeskus
459. Pärimus: Janutjärv (Janukjärv)
460. Pärimus: Kaussjärv
461. Pärimus: Lutsu järv
462. Pärimus: Otepää Pühajärv
463. Pärimus: Raudjärve kullapütt
464. Pärimus: Uhtjärv
465. Pärimus: Verijärv
466. Pärnu alamvesikond
467. Pärnu Kalakombinaat
468. Pärnu kalanduskool
469. Rõksparrakad (Hypsibarbus)
470. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
471. Rabakonn
472. Raid (Raja)
473. Rakfisk ehk norra hapukala
474. Rakonda (Raconda russeliana)
475. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
476. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
477. Rasboorad (Rasbora)
478. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
479. Ratasjärv (Rõuge Ratasjärv, Rattajärv, Rattaaluse järv)
480. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
481. Reobiont
482. Riffhai (Triaenodon obesus)
483. Rihmsabaraid (Taeniura)
484. Rihmsabaraid 2 (Taeniurops),
485. Riikoja Heinrich
486. Ristkok, Jüri
487. Robalod (Centropomus)
488. Roheline mullauss
489. Rohukonn
490. Roigashammashai (Hemipristis elongata)
491. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
492. Rombkalad (Bothus)
493. Rombkalalased (Bothidae)
494. Roosa mullauss
495. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
496. Ruske käärtrull (Schistura russa)
497. Russalka
498. Rõbak Baltiki
499. Rõuge järvestik
500. Räimeõng
501. Rüükalad ehk plakodermid (Placodermi)
502. Saadjärv (Saadrejärv)
503. Saaghailised (Pristiophoriformes)
504. Saagsabahaid (Galeus)
505. Sagrits, Richard
506. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
507. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
508. Salesaba-laviinia (Lavinia exilicauda)
509. Sammet, Jaak
510. Sannakji
511. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
512. Sardiinid
513. Sardiinikesed (Harengula)
514. Sardinellid (Sardinella)
515. Saunja laht
516. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
517. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
518. Siahi pikkviidik (Longiculter siahi)
519. Sidrunhaid (Negaprion)
520. Siiad (Coregonus)
521. Siig - huvipüük Eestis
522. Siig spordikalana Skandinaavias
523. Sile tumehai (Etmopterus bigelowi)
524. Silepeamureenid (Gymnothorax)
525. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
526. Silla järv (Konati järv, Konati-Silla karjäär, Konati karjäär, Mustjala karjäär)
527. Sinakas soouss
528. Sirpuim-nirkhai (Hemigaleus microstoma)
529. siugkonnalised (apoodid)
530. Soomuskuked (Lepidotrigla)
531. Soomuslest (Limanda limanda)
532. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
533. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
534. Sovetskaja Rodina (laev)
535. Spinningisti kaksteist käsku
536. Staratel
537. Storsjöni järve koletis (järvekoletis Rootsis)
538. Stroganina
539. Sump (kumm, pandur, märss)
540. Sumplaev
541. Susski, Vladimir
542. Suue
543. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
544. Suur mullauss
545. Suur tumehai (Etmopterus princeps)
546. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
547. Suurallikas
548. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
549. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
550. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
551. Sõnnikuuss
552. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
553. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
554. Südvester
555. Sünkraid (Amblyraja)
556. Süvahaid (Centroscymnus)
557. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
558. Süvaraid (Bathyraja)
559. Šelfihaid (Halaelurus)
560. Zoobentos
561. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
562. Taaliku sadam
563. Tabadusekepp
564. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
565. Tainas angerjapüügiks
566. Tallinna Kalakombinaat
567. Tallinna Kutsekeskkool nr.1
568. Tallinna Merekolledž
569. Tamm, Friedrich
570. Tamula järv (Tamla järv)
571. Tatrakakud
572. Temera (Temera hardwickii)
573. Tempura
574. Tiit Hunt. Eesti kalad
575. Tintlased (Osmeridae)
576. Tippviidikad (Alburnoides)
577. Tobiased (Ammodytes)
578. Tooder
579. Trüssad (Thryssa)
580. Traaler
581. Traalnoot
582. Traalpüük
583. Triibuline poorhai (Poroderma africanum)
584. Triivpüük
585. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
586. Trullinglased (Nemacheilidae)
587. Trullingud (Barbatula)
588. Tuiu jõgi (Tuiu oja)
589. Tuletorn
590. Tume vihmauss
591. Tumehaid (Etmopterus)
592. Tumeturb (Orthodon microlepidotus)
593. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
594. Tursad (Gadus)
595. Tursamaks
596. Tursamaksa konserveerimine
597. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
598. Tuul
599. tuulekala (pärimus)
600. Tuur
601. Tuurlased (Acipenseridae)
602. Tõugjärv (Küünjärv)
603. Tõugussaare raba laugas
604. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
605. Tääkraid (Urotrygon)
606. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
607. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
608. Tömpninad (Pimephales)
609. Ukraina (baaslaev)
610. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
611. Unadon
612. Und
613. Undiin
614. Urbukse järv (Urbuse järv)
615. Ussikonks (säärekidadega konks)
616. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
617. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
618. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
619. Väitskõhud (Parachela)
620. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
621. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
622. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
623. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
624. Valgelatikas (Parabramis pekinensis)
625. Valgeninahai (Nasolamia velox)
626. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
627. Valgepõsk-hallhai 2 (Carcharhinus tjutjot)
628. Vasarhaid (Sphyrna)
629. Vaskjala veehoidla (Vaskjala paisjärv)
630. Vastne
631. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
632. vesikond
633. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
634. Vihmauslased (Lumbricidae)
635. Vihmauss (liigid)
636. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
637. Viitina kuurits
638. Vimb (Vimba vimba)
639. Vingerjas (Misgurnus fossilis)
640. Vinkelhaid (Oxynotus)
641. Vinnutatud räimed
642. Viru alamvesikond
643. Viuraid (Aetomylaeus)
644. Voki järv (Vokijärv) [Kooraste järvestik]
645. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
646. Võldas (Cottus gobio)
647. Võrtsjärve alamvesikond
648. Väheharjasussid
649. Vähilaadsed
650. väike meriahven (Sebastes viviparus)
651. Väike ogahai (Squalus blainville)
652. Väike saagrai (Pristis clavata)
653. väike tobias (nigli, väiketobias)
654. Väikeraid (Rajella)
655. Väikesuulest (Microstomus kitt)
656. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
657. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
658. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
659. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
660. Vöötninad (Rhinichthys)
661. Õlikook
662. Õngekonksu ajaloost
663. Õngitsemine+
664. Õnne lõhe
665. Äntu järved
666. Ühtlane tumehai (Etmopterus pusillus)
667. Ülemiste järv
668. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
669. Yam (mere ja kaose jumal)

Liblikate röövikud

Liblikate röövikud (vene k gusenitsõ)


Vaksiku röövik

Liblikaliste selts (Lepidoptera) on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on seni leitud umbes 2 200 liiki liblikaid.

Mitmetel liblikatel on isuäratavaid vastseid, keda lihtinimene (mitteentomoloog) tunneb röövikute, päevakoerade või lihtsalt tõukude nime all. 

Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Vastsete värvus võib olla hoiatav (mürgistest taimedest toituvate röövikute puhul) või vastupidiselt maskeeriv, siis meenutab looma keha muster seda substraati, millel ta elab. Varjatud eluviisiga röövikud võivad olla ka täiesti värvitud.

Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Niisuguseid liike, mille röövikud söövad surnud taimeosi või mõnd muud orgaanilist ainet (riidekoi, kasukakoi jne) on üsna vähe. Tuntakse ka niisuguseid röövikuid, kes sobival juhul ründavad endast väiksemaid selgrootuid, enamasti teisi röövikuid, ja söövad neid. Röövikud võivad elada nii toidutaime peal kui kaevandada tema kudedes. 

Röövikute eluiga ulatub mõnest nädalast mitme aastani, kuid mitmeaastase elutsükliga liblikaid on siiski üsna vähe. Mõnikord esineb röövikutel diapaus - st nad katkestavad ebasoodsate tingimuste tõttu mingiks ajaks toitumise, näiteks põua ajal. 

Öölase (Noctuidae) röövik

Tuntakse nii eraklikke kui ka seltsivaid röövikud. Esimesel juhul muneb emane liblikas munad tavaliselt ühekaupa või väikeste kogumikena ning röövikud ei puutu üldse oma liigikaaslastega kokku. Isegi siis, kui kõik munad munetakse korraga, rändavad röövikud kiiresti laiali, näiteks niidukedrikul (Malacosoma castrense). Teisel juhul jäävad röövikud pärast munast koorumist kokku ning arenevad koos. Sageli ehitatakse siis ka ühine võrgendist "pesa" (näit. kasekedrik (Eriogaster lanestris). Röövikud võivad koos elada ka võrgendit ehitamata, nagu näiteks koerliblika (Aglais urticae) puhul.
Liblikad on täismoondega putukad, seetõttu esineb neil liikumatu nukujärk. Nukustaadiumi kestus ulatub kahest nädalast mitme aastani. Seejuures ongi nukk tavaliselt see arengujärk, mis elab üle ebasoodsa aastaaja (talve), valmiku, muna või röövikuna talvituvaid liblikaid on vähem.

Röövikuid korjatakse käsitsi. Kõige enam on nõgeseröövikuid, kes on musta värvi kollaka mustriga. Seljal ja külgedel on neil nahamügarad lühikeste karvakestega. Nõgeste vartel ja lehtedel asuvad nad tihedate kolooniatena ja võivad söödata kalamehe hädast hõlpsasti välja aidata, kuna nõgeseid kasvab pea kõikjal. 

Kapsausse korjatakse muidugi kapsamaadelt. Neid säilitatakse koos kapsa-lehtedega karbis, kuid nad ei tohi olla tihedas puntras, vaid õhukese kihina. Karbil ei tohiks olla ka pragusid, muidu roomavad röövikud minema. 

Konksu otsa pannakse röövikuid ühekaupa ja väga ettevaatlikult, et nad tühjaks ei jookseks. Konks juhitakse sisse pea poolt ja välja saba juurest.
Looduses uhub vihm röövikuid kaldataimedelt vette  ja seepärast on nad söödana kaladele tuttavad. 
Püüda tuleks röövikutega vaikse vooluga kohtades kaldataimestiku lähedal.

Tammekedriku (Lasiocampa quercus) röövik

Omaette suure sugukonna liblikaliste hulgas moodustavad mähkurlased, kelledest Eestis leidub umbes 350 liiki. Õunamähkuri vastseid tunneme õunausside nime all, ent mähkurlaste vastseid leidub ka pirnides, ploomides, pähklites ja tammetõrudes. Kõiki neid ussikesi võib kasutada õngesöödana. Puuviljadest korjates võtab see töö küll üsna palju aega — lihtsam on röövikuid saada kätte sarapuupähklitest ja tammetõrudest. Muidugi võib pähklikoored või tõrud noaga avada (ussiauguga tõrusid ja pähkleid pole enam avada mõtet, neist on röövikud juba jalga lasknud), aga on ka viljakam korjamisviis. Selleks soovitatakse tammetõrud klaaspurki panna ja umbes 15 tunni pärast pugevat vastsed tõrudest ise välja. Nii olevat võimalik mähkurivastseid koguda suuremas koguses. Seejärel pannakse röövikud purki ning täidetakse purk jõeliivaga, millesse on segatud peeneks tambitud või jahvatatud tammetõrusid. Selliselt saab neid säilitada kaua. Püüdmisel kasutatakse hästi pisikest konksu ja ujukõnge.

Allikad:
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/liblik/liblik_b.htm
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003




Hotmedia.ee