Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Lavassaare järv

Lavassaare järv

Pärnumaal, Koonga vallas, Õepa küla juures asuv avalik järv

Järvest lähtub Audru jõgi

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6491043

58°33'32" N

Y

518267

24°18'49" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 196 ha, saarte pindala 0,4 ha, pindala kokku 196,4,  keskmine sügavus 0,7 m, suurim sügavus 1 m, pikkus 2 870 m, laius 930 m, kaldajoone pikkus 7 146 m

Valgala pindala 30,5 km2, veevahetus 6 korda aastas

Pehme- ja tumedaveeline järv, segatoiteline

Registri kood VEE2064400

Pärnu maakonnas, Lavassaare asulast 5 km loode pool paiknev piklik rabajärv, merepinnast 16,4 m kõrgusel. Tema pindala on 211 ha, suurim sügavus 1 m (keskmine sügavus 0,7 m). Järve lõunaosas leidub väikesi madalaid saarekesi. Kaldad on turbased, enamasti kõrged, kohati ka madalad ja pehmed. Põhja katab väga paks (kohati 8 m) mudakiht. Ainult järve kirdeosas, kus leidub allikaid, olevat muda vähem ja põhjas kive ja liiva. Siin on suur rändrahn, mis madalvee ajal veest välja ulatub.

Läbivool on keskmine. Ümbritsevast rabast toovad vett mitmed kraavid, neist suurim Rabaoja. Välja voolab vett Nabaoja kaudu, mis suubub Audru jõkke. Nabaoja olevat kaevatud pärast Põhjasõda või 1812. a. Isamaasõja vangide poolt ja sellel olevat töötanud vesiveski. Pärast veski lagunemist olevat veetase järves langenud. Suurvee ajal tõuseb veetase järves kuni 1 m. 

Rabavete mõjul on Lavassaare järve vesi tugevasti pruun ja vähe läbipaistev (0,5 m), põhjani segunev ja soojenev, talvel aga suures osas põhjani külmuv.

Taimestik oli 1957. a. rohke, liike keskmisel arvul (16). Järv on planktonivaene, kuid nii füto- kui ka zooplanktonis leidub haruldusi.

Järves olevat ahvenat, haugi ja särge, vahel saadavat angerjat ja lutsu ning vingerjat. 

Veelindudest pesitsevad järvel E. Kumari andmeil jõgitiir, tuttpütt ja tuttvart, tõenäoliselt ka sinikael- ja piilpart. On nähtud kalakajakat ja kevadrände ajal peatuvaid luikede salku.  /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Madal rabajärv, ligipääs raskendatud. Särg, ahven, haug, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

 Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/