Otsingu tulemused:
1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Landilugu: Mepps
Landilugu 2:MEPPS
Mepps on kalameeste jaoks eelkõige lipplant ja esmajoones kas Aglia või Aglia Long. Samas on saanud Mepps paljude kalastajate jaoks üldnimetuseks, millega mõeldakse kõiki maailma lipplante. Pöörleva lipatsiga lant ei ole aga sugugi uus leiutis: esimesena patenteeris lipplandi USA-s Julio T. Buel aastal 1856.
Eelmise sajandi alguses töötas Prantsusmaal Peugeot tööstuses mehhaanik-insener Andre Meulnart, kirglik kalamees, kes valmistas spinningurulle ja lante algul enese jaoks. Ta tegi mitmeid leiutisi ning patenteeris mõned landimudelid juba 1930-ndatel aastatel. Et andeka leiduri loodud kalastusasju laiemalt tootma hakata, asutati Pariisis"Manufacturier D'Engins De Precision Pour Peches Sportives" (kõrgtäpsete huvikalastusvahendite tootmine), esitähtede järgi M.E.P.P.S.
Andre Meulnart 
Todd Sheldon
1951. a kalastas USAs jänki Todd Sheldon, aga ei saanud miskit, kuni pani otsa kotis paar aastat vedelenud landi. Selle oli toonud talle sõber Frank Velek, kes teenis sõjaväelasena Prantsusmaal. Todd sai uue landiga neli forelli.
Todd, kes tegeles tollal juba väikestviisi kalastusäriga, võttis nõuks „prantsuse pöörlevaid“ USA-s müüma hakata. Alguses käis äri nii, et Todd saatis Prantsusmaale Franki sõbrannale nailonsukki ja sõbratar saatis vastu lante, aga landimüük hakkas USA-s minema nii hästi, et Todd tegi Frangi vahendusel tutvust Andre Meulnartiga ning neist said sõbrad.
Prantsuse lantide ameerikalik turundus sünnitas ajapikku maailma landi nr 1, nagu Meppsi nüüd kiidetakse.
Praegu toodetakse Meppsi Prantsuse Rivieras, paigas nimega Contes Paillon, firmas Sheldons Inc. Lante valmistab seal umbes seitsekümmend inimest ning need lähevad müügile enam kui 80 riiki. Reklaami peale landi tootjad ja müüjad enam raha õieti ei raiskagi – Mepps müüb ennast ise. Tõsiasi on seegi, et nii mõne kalamehe jaoks on sõna Mepps kõikide lipplantide sünonüümiks.
Eestis jõudsid pisemad lipplandid kalameeste arsenali hulgalisemalt alles siis, kui oli juba saada piisavalt tundlikke ritvu, kergeid rulle ja peeni tamiile, seega üheksakümnendatel.
Meppsi tuntumad landimudelid on lipplandid Aglia, Aglia Long, Comet, Lusox ja võnklant Syclops.
Peamine erinevus lipplantide mudelite vahel seisneb lipatsi erinevas kaldenurgas vedamisel: Aglia – 60°, Comet – 45°, Aglia Long – 30°, Lusox – 25°.
Aglia
Agliaga on võimalik püüda peaaegu kõiki röövkalu. Agliale sobib pehme, rahulik vedamine. Selle juures muutub lipatsi pöörlemissagedus aeglasest keskmiseni. Lipats valib enesele veevoolus justkui ise kõige sobivama kaldenurga ja muudab seda vajadusel, kuid tekitab seejuures pidevalt võnkeid.
Aglia puhul tasub vältida liigseid vahekiirendusi ja landi järsku kõrgemaletõstmist veekihtides.
Suurused: 00 – 1,5g; 0 – 2,5g; 1 – 3,5 g; 2 – 4,5g; 3 – 6,5g; 4 – 9g; 5 – 13g.
P.S. Venemaal müüdi kunagi ka Agliat nr 6, millist prantslased iialgi tootnud pole. See olla püüdnud väga hästi.
Aglia Long
Landi eripäraks on pikliku kujuga landilipats, mis landi vedamisel pöörleb ümber landitelje keskmiselt 30° nurga all. Sõltuvalt vedamise kiirusest lipatsi kaldenurk küll mõnevõrra muutub, kuid lanti on võimalik vees vedada siiski vägagi erineva kiirusega ilma, et lant minetaks oma mängu. Lipatsi suhteliselt väikese kaldenurga tõttu on väike ka landi veetakistus, mis võimaldab lanti kasutada tugevas veevoolus.
Lipatsile on omane suhteliselt aeglane ja ühtlane pöörlemine. Lant on loodud kalastamiseks kiires ja sügavas vooluvees, kuid sellega saab jahtida ka sügavast seisuveest suuri röövkalu, kelle peibutamine eeldab landi aeglasemat mängu.
Toodetakse suurustes: 00; 0; 1; 1+; 2; 3, 4 ja 5.
Kaal antakse sagel untsides (1 oz = 28.35 g): nii on suuruse 00 kaaluks 1/18 oz ja suuruse 4 kaaluks ½ oz.
Suurus-kaalud grammides: 00 – 1,5g; 0 – 2,5g; 1 – 4,5g; 1+ - 6,0g; 2 – 7,0g; 3 – 11,5g; 4 – 17g; 5 – 29g.
Toodetakse ka raskendatud mudeleid.
Comet
Põhiomaduseks on, et landilipp e –lipats pöörleb vedamisel ümber landi pikitelje 45° nurga all. Väga palju erinevaid värvinguid; levinumaiks neist on kontrastsete täppide kasutamine lipatsil. Plastkalaga täiendatuna kannab nime Comet Mino.
Lusox
Peamine erinevus teistest pöördlantidest, nt Agliast, seisneb selles, et landil puudub raskuskeha landi teljel, lipatsi ja kolmiku vahel, ning selle asemel kasutatakse lipatsist eespool asuvat spetsiaalset raskuspead. Kuigi sedasorti lipplantide kasutamine pole väga laialt levinud, toodavad niisuguse konstruktsiooniga pöördlante mõned teisedki firmad peale Meppsi, nt Abu Garcia lant Mörrums Spinnaren (12g, 18g, 28g).
Lusoxi nimel on väga suur kõlasarnasus ladinakeelse kalanimega Esox Lucius, kes on eesti keeles haug. Sarnasus pole juhuslik – see lipplant ongi loodud haugide püüdmiseks.
Kuivõrd erineb Lusoxi omamäng tavapäraste lipplantide mängust? Erinevus on suur: esiteks töötab lant ka vajumisel, kerimispausi ajal – tavapärased lipplandid hakkavad allapoole vajuma tagurpidi ja korratult; teiseks ei jookse landi kolmik vedamisel raskuskeha puudumise tõttu otse, vaid hakkab tegema laperdavaid ringe – nende ringide raadiuse vähendamiseks seotakse kolmikule stabiliseeriv villatutt (ahvatlusena on selle roll pisem kui arvatakse, ehkki mõnevõrra võib tuti tavaliselt punane värvus ka võtmist soodustada); kolmandaks on lipatsi nurk vedamisel väike (nii 25°) ja lipatsi pöörlemiskiirus pole suur, kuid lant tekitab vees siiski üsna mõjusa vibratsiooni.
Vähetähtis pole ka see, et Lusoxil on võimalik vahetada kolmikut, mis on enamuse lipplantide puhul teostamatu – me saame rohuses paigas püüdmiseks karvatutiga kolmiku asendada kaitsetraatidega rohukolmikuga või kaheharulise rohukonksuga.
Erinev on ka püügimäng. See sarnaneb astmelise vedamisega, mille puhul tõste on kõrge ja natuke kiirenev, vajumine aga võimalikult pikk, aeglane ja lauge. Et niisugust mängu saavutada, tuleb kinnitada landi külge püügioludesse sobiva kaaluga raskuspea. Nimelt on seesuguste lantide raskuspead (avancon-tüüpi) üsna kiiresti vahetatavad ning neid peaks kalale minnes olema kaasas ka erinevates raskustes.
Mepps kasutab oma Lusoxi mudelite 0, 1, 2 ja 3 puhul algrakenduses raskuspäid kaaluga 4g, 7g, 10g ja 13g.
Mudelid ise kaaluvad kokku: 0 – 7g; 1 – 9,5g; 2 – 16,5g; 3 – 20,5g.
Eriti suurte haugide püüdmiseks suurest sügavusest on Giant Lusox, mis kannab suurusnumbrit 4. Selle kogukaal on 45 g.
Trossi pole Lusoxiga püüdes tarvis kasutada: avancon tüüpi raskuspea juurde kuulub terasest kinnitustraat, millega nöörisõlm viiakse landist 5-6 cm ettepoole. See traat täidab haugi võtu puhul trossi ülesannet, ent on oluline ka landi heitmisel – traat ei lase kolmikul õngenööri külge takerduda. Siiski tasub eesmise raskusega lipplantide puhul heidet selle lõpufaasis, vahetult enne landi veendumist veidike pidurdada.
Vasakul Lusox nr 3, paremal Giant Lusox'id