Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Landilugu: Mepps

Landilugu 2: 

MEPPS


Mepps on kalameeste jaoks eelkõige lipplant ja esmajoones kas Aglia või Aglia Long. Samas on saanud Mepps paljude kalastajate jaoks üldnimetuseks, millega mõeldakse kõiki maailma lipplante. Pöörleva lipatsiga lant ei ole aga sugugi uus leiutis: esimesena patenteeris lipplandi USA-s Julio T. Buel aastal 1856.

Eelmise sajandi alguses töötas Prantsusmaal Peugeot tööstuses mehhaanik-insener Andre Meulnart, kirglik kalamees, kes valmistas spinningurulle ja lante algul enese jaoks. Ta tegi mitmeid leiutisi ning patenteeris mõned landimudelid juba 1930-ndatel aastatel. Et andeka leiduri loodud kalastusasju laiemalt tootma hakata, asutati Pariisis"Manufacturier D'Engins De Precision Pour Peches Sportives" (kõrgtäpsete huvikalastusvahendite tootmine), esitähtede järgi M.E.P.P.S.

Andre Meulnart Andre Meulnart                     Todd Sheldon Todd Sheldon

1951. a kalastas USAs jänki Todd Sheldon, aga ei saanud miskit, kuni pani otsa kotis paar aastat vedelenud landi. Selle oli toonud talle sõber Frank Velek, kes teenis sõjaväelasena Prantsusmaal. Todd sai uue landiga neli forelli. 
Todd, kes tegeles tollal juba väikestviisi kalastusäriga, võttis nõuks „prantsuse pöörlevaid“ USA-s müüma hakata. Alguses käis äri nii, et Todd saatis Prantsusmaale Franki sõbrannale nailonsukki ja sõbratar saatis vastu lante, aga landimüük hakkas USA-s minema nii hästi, et Todd tegi Frangi vahendusel tutvust Andre Meulnartiga ning neist said sõbrad.

A very old Mepps Super Shimmy 

Prantsuse lantide ameerikalik turundus sünnitas ajapikku maailma landi nr 1, nagu Meppsi nüüd kiidetakse.
Praegu toodetakse Meppsi Prantsuse Rivieras, paigas nimega Contes Paillon, firmas Sheldons Inc. Lante valmistab seal umbes seitsekümmend inimest ning need lähevad müügile enam kui 80 riiki. Reklaami peale landi tootjad ja müüjad enam raha õieti ei raiskagi – Mepps müüb ennast ise. Tõsiasi on seegi, et nii mõne kalamehe jaoks on sõna Mepps kõikide lipplantide sünonüümiks.

Eestis jõudsid pisemad lipplandid kalameeste arsenali hulgalisemalt alles siis, kui oli juba saada piisavalt tundlikke ritvu, kergeid rulle ja peeni tamiile, seega üheksakümnendatel. 
Meppsi tuntumad landimudelid on lipplandid Aglia, Aglia Long, Comet, Lusox ja võnklant Syclops.
Peamine erinevus lipplantide mudelite vahel seisneb lipatsi erinevas kaldenurgas vedamisel: Aglia – 60°, Comet – 45°, Aglia Long – 30°, Lusox – 25°.

Aglia  

Agliaga on võimalik püüda peaaegu kõiki röövkalu. Agliale sobib pehme, rahulik vedamine. Selle juures muutub lipatsi pöörlemissagedus aeglasest keskmiseni. Lipats valib enesele veevoolus justkui ise kõige sobivama kaldenurga ja muudab seda vajadusel, kuid tekitab seejuures pidevalt võnkeid. 
Aglia puhul tasub vältida liigseid vahekiirendusi ja landi järsku kõrgemaletõstmist veekihtides. 

Suurused: 00 – 1,5g; 0 – 2,5g; 1 – 3,5 g; 2 – 4,5g; 3 – 6,5g; 4 – 9g; 5 – 13g. 

P.S. Venemaal müüdi kunagi ka Agliat nr 6, millist prantslased iialgi tootnud pole. See olla püüdnud väga hästi.


Aglia Long

Landi eripäraks on pikliku kujuga landilipats, mis landi vedamisel pöörleb ümber landitelje keskmiselt 30° nurga all. Sõltuvalt vedamise kiirusest lipatsi kaldenurk küll mõnevõrra muutub, kuid lanti on võimalik vees vedada siiski vägagi erineva kiirusega ilma, et lant minetaks oma mängu. Lipatsi suhteliselt väikese kaldenurga tõttu on väike ka landi veetakistus, mis võimaldab lanti kasutada tugevas veevoolus.
Lipatsile on omane suhteliselt aeglane ja ühtlane pöörlemine. Lant on loodud kalastamiseks kiires ja sügavas vooluvees, kuid sellega saab jahtida ka sügavast seisuveest suuri röövkalu, kelle peibutamine eeldab landi aeglasemat mängu.   

Toodetakse suurustes: 00; 0; 1; 1+; 2; 3, 4 ja 5.

Kaal antakse sagel untsides (1 oz  = 28.35 g): nii on suuruse 00 kaaluks 1/18 oz ja suuruse 4 kaaluks ½ oz.

Suurus-kaalud grammides: 00 – 1,5g; 0 – 2,5g; 1 – 4,5g; 1+ - 6,0g; 2 – 7,0g; 3 – 11,5g; 4 – 17g; 5 – 29g.

Toodetakse ka raskendatud mudeleid.

Comet

Põhiomaduseks on, et landilipp e –lipats pöörleb vedamisel ümber landi pikitelje 45° nurga all. Väga palju erinevaid värvinguid; levinumaiks neist on kontrastsete täppide kasutamine lipatsil. Plastkalaga täiendatuna kannab nime Comet Mino

 

Lusox

Peamine erinevus teistest pöördlantidest, nt Agliast, seisneb selles, et landil puudub raskuskeha landi teljel, lipatsi ja kolmiku vahel, ning selle asemel kasutatakse lipatsist eespool asuvat spetsiaalset raskuspead. Kuigi sedasorti lipplantide kasutamine pole väga laialt levinud, toodavad niisuguse konstruktsiooniga pöördlante mõned teisedki firmad peale Meppsi, nt Abu Garcia lant Mörrums Spinnaren (12g, 18g, 28g).

Lusoxi nimel on väga suur kõlasarnasus ladinakeelse kalanimega Esox Lucius, kes on eesti keeles haug. Sarnasus pole juhuslik – see lipplant ongi loodud haugide püüdmiseks.

Kuivõrd erineb Lusoxi omamäng tavapäraste lipplantide mängust? Erinevus on suur: esiteks töötab lant ka vajumisel, kerimispausi ajal – tavapärased lipplandid hakkavad allapoole vajuma tagurpidi ja korratult; teiseks ei jookse landi kolmik vedamisel raskuskeha puudumise tõttu otse, vaid hakkab tegema laperdavaid ringe – nende ringide raadiuse vähendamiseks seotakse kolmikule stabiliseeriv villatutt (ahvatlusena on selle roll pisem kui arvatakse, ehkki mõnevõrra võib tuti tavaliselt punane värvus ka võtmist soodustada); kolmandaks on lipatsi nurk vedamisel väike (nii 25°) ja lipatsi pöörlemiskiirus pole suur, kuid lant tekitab vees siiski üsna mõjusa vibratsiooni. 

Vähetähtis pole ka see, et Lusoxil on võimalik vahetada kolmikut, mis on enamuse lipplantide puhul teostamatu – me saame rohuses paigas püüdmiseks karvatutiga kolmiku asendada kaitsetraatidega rohukolmikuga või kaheharulise rohukonksuga.

Erinev on ka püügimäng. See sarnaneb astmelise vedamisega, mille puhul tõste on kõrge ja natuke kiirenev, vajumine aga võimalikult pikk, aeglane ja lauge. Et niisugust mängu saavutada, tuleb kinnitada landi külge püügioludesse sobiva kaaluga raskuspea. Nimelt on seesuguste lantide raskuspead (avancon-tüüpi) üsna kiiresti vahetatavad ning neid peaks kalale minnes olema kaasas ka erinevates raskustes. 
Mepps kasutab oma Lusoxi mudelite 0, 1, 2 ja 3 puhul algrakenduses raskuspäid kaaluga 4g, 7g, 10g ja 13g. 
Mudelid ise kaaluvad kokku: 0 – 7g; 1 – 9,5g; 2 – 16,5g; 3 – 20,5g.

Eriti suurte haugide püüdmiseks suurest sügavusest on Giant Lusox, mis kannab suurusnumbrit 4. Selle kogukaal on 45 g.
Trossi pole Lusoxiga püüdes tarvis kasutada: avancon tüüpi raskuspea juurde kuulub terasest kinnitustraat, millega nöörisõlm viiakse landist 5-6 cm ettepoole. See traat täidab haugi võtu puhul trossi ülesannet, ent on oluline ka landi heitmisel – traat ei lase kolmikul õngenööri külge takerduda. Siiski tasub eesmise raskusega lipplantide puhul heidet selle lõpufaasis, vahetult enne landi veendumist veidike pidurdada. 

       
Vasakul Lusox nr 3, paremal Giant Lusox'id