Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Landilugu: Kuusamo puukala

Puukala, Kuusamo puukala


Ruumilise kehaga lant, mille tootjaks on Kuusamon Uistin OY.

Selle landi lugu ulatub USA-sse eelmise sajandi esimesse veerandisse. Aastal 1925 esitles E.A. Pflueger Company uut lanti Pal-o-mine (3 ¼” ja ½ oz, 2 kolmikut); 1932 tehti sellest pisem versioon (2 ¾”, 1/3 oz); 1934 kaheosaline (jointed) versioon (4 ¼”, ¾ oz), edaspidi veelgi versioone, kuni Pflueger läks 1966. aastal Shakespeare omandusse. Tänapäeval on vanad Pal-o-mine´d hinnatud kollektsionääride poolt.

      

Landimudeli Pal-o-mine eripäraks oli selle ninamik, millest oli “lõug” välja lõigatud ja selle asemele pandud V-kujuline metallist sukeldusnokk.

Eelmise sajandi kolmekümnendatel ei kaitstud tootjaõigusi veel nii kiivalt nagu tänapäeval ning Soomes hakkas Pal-o-mine jäljendavaid lante valmistama tollane ettevõte Tammer Uistin, järgmisena Tarmo Lausamo, kellelt Kuusamon Uistin OY ostis tootjaõigused ning tõi esimesed Kuusamo Puukalad landiturule 1969. aastal. Lanti valmistati kahes suuruses: 85 mm ja 110 mm. Landid osutusid menukaiks.

Kuusamo Puukala valmistatakse põhja- ehk polaar- ehk punamännist (soome k punahonka). Väga aeglaselt kasvav puu on väga tihe, vananedes ei muutu selle pind aga tumedaks, vaid punakaks.

Puukala on kasutatud lõhejõgedel, esmajoones Tenol, ning sellega on lõhesid saadud, kuid veelgi edukamaks onPuukala osutunud haugilandina merepüügil.

Puukala omamäng on loiuvõitu ning seda ei saa pidada klassikaliseks, tihedate võngetega vabinalandiks. Puukala nõuab kalamehe poolt keskendunud mängitamist, mis sarnaneb nüüdisaegse jerkimisega: järsud, kuid lühikesed sööstud vaheldugu pausidega.

Vahel peetakse Puukala tema laisa loomuse pärast vaid varakevade ja hilissügise landiks, st külmavee-landiks, kuid teatud oludes võib Puukala olla hauginoppijaks ka südasuvel. Puukala tasub nööri otsa siduda siis, kui teised landi kala ei too. See on esmajoones suurhaugide peibutis. 


Juha Jormanaineni raamatus “50 parasta uistinta kautta aikojen” on Kuusamo Puukala kohal nr 39.