Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Landilugu: Toby

ABU Toby 


Ülikuulus võnklant, Abu Garcia landitoodangu trumpäss.
 
ABU hakkas seda lanti tootma aastast 1956. Suhteliselt pikk ja kitsas landikeha on S-koolutuses ja selle küljes on kaks "uime", mis on natuke kõrvale painutatud. 

Suur tobias ja väike tobias (nigli) on levinud ulatuslikult Euroopa rannikuvetes ja Läänemereski ning nad maitsevad röövkaladele etemini kui räimed. Siiski ei saa Toby pidada tobiase täpseks jäljenduseks – nt landi uimed sarnanevad pigem räime kui nigli omadega. Teatavasti pole aga jäljenduse väline täpsus lantide puhul kaugeltki otsustav tegur –Toby jäljendab väikest saledat kalakest teatava umbmäärasusega, kuid just seetõttu pole ta üksnes merelant, vaid püüab hästi ka jões või järves. 

Kitsama ja suhteliselt raske landina on Toby väga hästi heidetav, ka vastutuult. Kaal ja kuju võimaldavad lanti hoida ka üsna tugevas veevoolus ilma, et lant pinnale tõuseks. Väiksemate tobydega saab püüda ahvenat või jõeforelli, suuremad sobivad haugile, kohale, lõhele ja ka meriforellile.

Toby toodetakse erinevates värvingutes, nii tuhmide kui ka läikivatena, enamasti soomusfaktuuriga, ent on ka siledapinnalisi mudeleid. Levinuimad värvid on hõbe, kuld, vask. "Uimed" on reeglina punased. 
Kaal; 7; 10; 12; 18; 20; 28; 40 ja 60 grammi.

Abu Garcia teeb ka Toby variatsioone.

Toby Salmo on alg-Tobyst natukene laiem, loodud lõhepüügiks vooluvees (Mörrumi jõest esimeste sulavetega). Kaal: 30 g. Toodetud on ka veokalastuseks mõeldud 22 grammist mudelit Toby Salmo Trolling.

 Toby Salmo

Toby Rocket ehk ka Toby Slim on Tobyst kitsam ja seda soovitatakse meriforelli püüdmiseks; viimase puhul on ka loobutud soomusfaktuurist ning tavapäraste värvingute ees (nt hõbe/kuld) domineerib "sigri-migri".

  Toby Rocket

Toby Vass on Toby rohukaitsmega variant: kolmiku asemel on jäigalt kinnitatud üheharuline konks, lisatud traatvuntsid ja porgandpunane villatups. Kaal: 18 g.

 Tobi Vass

Kõik mudelid pole pidevalt tootmises, ka võetakse mõni neist kui kehvastimüüv tootenimistust hoopis maha. Samas on mõistetav tootja soov Toby nimekuulsust võimalikult ära kasutada. Osalt just sellest näikse olevat toodetud niisuguseid landimudeleid nagu Toby Fat (lai, muhkjas keha, püügiks seisuvees), Toby Sono (landi häälekust tõstva ja mulle sünnitava turbulentsi-avaga), Toby Spin (lipplant, mille lipats on "uimedega",) ja Toby Jig. Viimase puhul on Toby metallkeha kaetud pehmeplastist "kalmaariga".

 Toby Fat     Toby Spin Z Toby Spin

Nõukogude ajal müüdi meil tehases Baltika (Leningrad) toodetud Toby jäljendusi, ent imitatsioone on rohkelt müügil nüüdki: nimetagem näitena lante John Toby firmalt Salmo, Tobia firmalt Fladen või Slim firmalt Cormoran. Ega kalamehele olegi ju tähtis, milline firma just on teinud mõne Toby-tüüpi landi - peaasi, et see püüab. Tobylised püüavad.