Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Landilugu: Sub Wart

Landilugu: Sub Wart, p u n n


Wart on iselaadsete (pinna)lantide rühm Storm’ilt. Storm kui kaubamärk on osa Rapala VMC-st: selleks, et Rapalat kui landibrändi mitte üle koormata loodi uus bränd ja selle all hakati tootma ning turustama lante, mis on klassikalistestRapalatest erinevad. Storm teeb pehmekehalisi, poolpehmeid ning jäiku plastlante – kui need balsa-Rapalatega ühte potti panna, kaotaks Rapala tõesti oma algse tähenduse. Muide, nagu Rapalat, nii tehakse Stormigi osaliselt Pärnus.

Stormil on mitu erinevat Warti  (Mad WartWiggle WartMid Wart ja Sub Wart) ning Wart moodustab omaette alabrändi. Inglise keeles tähendab 'wart' plõnni, nässi ning eesti keeles võiks sobida tõlkenimeks punn, nagu paljud kalamehed seda lanti kutsuvadki. Mad Wart erineb Wiggle Wart´ist esmajoones suuruse poolest, on kõige kopsakam wart. On ka Original Mad Wart ja Original Wiggle Wart, millede sukelnokad pole läbipaistvad, vaid landikehaga samas värvingus.
   
Wiggle Wart ja Mid Wart

Mag Wart (lobistav punn) ja Wiggle Wart (vingerpunn) on üsna pika ning otsese sukeldusnokaga, mistõttu lähevad vedamisel suhteliselt sügavale. Mid Warti (keskpunni) sukeldusnokk on ristisem ja lant jääb vees kõrgemale, Sub Wart (allveepunn) on aga hoopis lühikese ja peaaegu täisnurkse sukeldusnokaga, mistõttu lant ujub kas veepinnal või kõige ülemises veekihis, maksimaalselt 30 cm sügavusel.


Sub Wart
Pinnalandina sobib Sub Wart ideaalselt kalastamiseks väga madalates paikades või rohustes paikades, kus on rohu kohal vaid paarkümmend sentimeetrit rohuvaba vett. Võimalikud on kaks erinevat vedamisviisi: kui hoida ridva otsa kõrgel ning nööri aeglaselt kerida, siis jääb lant vee pinnale ning tekitab ujumisjälje; kui aga suunata ridvaots allapoole ning kerida kiiremini, sukeldub lant mõnevõrra veepinna alla. Et landi asukoht on seejuures näha, saab lanti ka mängitada – peatada või järsult hüpitada, panna liikuma sik-sakiliselt – veepinnal oleva landi ründamine röövkala poolt on aga kalamehele eriti elamuslik.

Meie vetes on Sub Warti peamiseks „ohvriks“ ahvenad, ent konksu otsa sätivad ennast ka haugid. Landi reklaamtekstides ei jäeta ütlemata, et selle landi abil on võidetud kalastamisvõistlusi ning püütud ka rekordilisi kalu.
 
Lanti valmistatakse kolmes suuruses: 4cm/5g, 5cm/8g ja 7cm/18g.


 
Eesti kalameeste seas sai Sub Wart väga tuntuks 2007 ja 2008-ndal aastal, kui sellega hakati saama hauge madalatest merelahtedest. Kui Eestis landi varud 2008 aastal otsa said, ei jäänud kalamehed ootama, millal lanti juurde toodetakse ning seejärel poodi tuuakse, vaid tellisid iseseisvalt endile lante ei lähemalt ega kaugemalt kui USAst.

Paraku võetavat või ongi juba võetud haugipüügiks sobivaim 7 cm-ne punn tootmisest maha. (Teave 2011. aastast). Ju sel pole USAs õiget minekut.