Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Landilugu: Minnow Spoon Weedless

Landilugu: Minnow Spoon Weedless ehk rohuvaba Minnow Spoon


Populaarne lant, mida toodab Rapala

Lant loodi aastal 1993 ning ning erineb oluliselt Rapala muust landitoodangust: esiteks pole Minnow Spooni landikeha valmistatud balsast nagu enamus Rapala lante, vaid plastist, teiseks on landil hoopis erinev mäng. 

Kui Minnow Spoon poelettidele tuli, võttis enamus kalamehi selle vastu kui vabinalandi, wobleri –väärmulje põhjustasid landi ümarapoolne, ruumiline keha ning tõsiasi, et lant tuli Rapalalt, vabinalantide liiderfirmalt. Veel praegugi võib mõnedes kataloogides ja ka internetikäsitlustes leida Minnow Spooni just vabinalantide lehekülgedelt. Ometigi on landi nimes sõnaselgelt sees Spoon, so lusikas, lusiklant, võnklant, kuid oma ruumilise keha ja mängu poolest ei sobitu lant õieti ka võnklantide sekka.

Üks vene kalamees on nimetanud lanti „leseks“ ja põhjendanud seda nii, et MS on nii eputav ja tiirane lant, et keerab alati oma tagumiku ette. Tõepoolest, landi mäng on väga atraktiivne, laialt vonklev, visklev. Sellise liikumisega ärgitab Minnow Spoon võtma esmajoones haugi, ahven haarab seda märksa harvemini. 

Minnow Spoon on loodud kahes versioonis: Minnow Spoon Weedless, millel on jäigalt kinnituv üheharuline konks ja traadist rohukaitselook ning nö tavaline Minnow Spoon (täpsemalt küll Minnow Spoon Treble Hook), millel on liikuv kolmik ja puudub kaitsetraat. Esimene on kalastamiseks rohus, teine kalastamiseks nö puhtas vees. Esimene on võitnud kalameeste seas suure tunnustuse, teisesse suhtutakse neutraalselt.

Rohuvaba Minnow Spoon’iga saab kala püüda rohu piirilt ja ka lausa rohu seest. Landi võib nimme visata hõredamatesse kõrkjatesse, lasta sel vette vajuda ning kerida siis vaikselt välja – järsemat tõmmet ei tasuks teha, sest siis just võibki konks kõrkjavartesse takerduda. Võimalus püüda täiesti taimepiiril ja ka üsna pisikestes „akendes“koos eripärase mänguga teebki landi nii hinnatuks. Soome ajakiri ERÄ on kuulutanud Minnow Spoon Weedlessi rohulantide seas testivõitjaks. 

Et landil on üheharuline konks, mis ei ole vahetatav, siis on väga tähtis, et see konks on tehtud korrosioonikindlast, ka merevett taluvast materjalist. Samuti on oluline kaitselooga kvaliteet – kui look liialt „väsib“, hakkab lant sageli rohtu takerduma, kui aga look on liiga jäik, ei jää haugid otsa. 

Just haugide tühivõtud võivad aga luua mulje, et Minnow Spoon Weedlessiga ei saa kala eriti hästi kätte. Sellega on nii ja naa. Nagu kõikide rohulantide puhul, eriti aga niisuguste korral, milledel on jäik üheharuline kaitseloogaga konks, pole haakimine väga edukas ning haugidel on suurem võimalus minema pääseda. Tõesti, vahel lähevad pooled ründed „mööda“, kuid rünnakuid endid on Minnow Spoon Weedlessiga rohupiiril kalastades tavaliselt märksa rohkem kui muude lantidega püüdes. 

Neli suurust ( 6cm/10g, 7cm /15g, 8cm/22g, 10cm/32g), tosin värvingut.