Lahepera järv (Lahe järv)

Lahepera järv, ka Lahe järv

Tartumaal, Alatskivi vallas, Kesklahe, Lahe, Lahepera küla, Rupsi ning Savimetsa külade

juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 101 ha, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 4,2 m, pikkus 2 620 m, laius 550 m, kaldajoone pikkus 7 082 m

Valgala pindala 28,9 km², veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2065600

Lahepera järv, mis on kunagi olnud Peipsi laht on nüüd Peipsi poolt kuhjatud künnisega Peipsist eraldatud. Veekogu ümbritseb kultuurmaastik. Kaldad on üldiselt madalad olles suuremalt osalt mudased,  leidub siiski ka liivaseid kaldalõike.Järve nõgu on tasase põhjaga, kallastelt järsult süvenev. Sügavaim koht on järve keskosas, lähemal edelakaldale.

Läbivool Lahepera järves on nõrk. Loodest voolab sisse Naelavere küla all algav samanimeline oja, mis toob järve maaget (roostevett) ja külmub talvel peaaegu täielikult. Järve toidavad veel kalda- ja põhjaallikad, samuti tuleb vett põldudelt. Väljavooluks on kagusopist Peipsisse viiv 8 m laiune Lahe jõgi – kevadel tulevad Peipsi kalad selle kaudu Lahepera järve kudema ja toituma ning kalamehed sulevad jõe siis võrkudega. Sõltuvalt veerohkusest võib Lahepera järve veetase kõikuda ligi 2 m ulatuses. Vesi on kollakasroheline kuni rohekaspruun ja aasta jooksul küllaltki muutliku läbipaistvusega (1,2-4,2 m). Suvel on vesi hele ja läbipaistev. Ka hapnikusisaldus varieerub tugevasti – suvel hapnikuga üleküllastunud veest kaob talvel hapnik täielikult, asendudes väävelvesinikuga.

Taimestik on rikkalik – 28 liiki.

Kalastiku koosseis on muutlik, sõltudes täielikult Peipsist, eriti Lahe jõe avatusest ja suletusest (selle sulgemisel võrkudega ei pääse kalad järve). Igal kevadel püütavat lahe jõest umbes 80 t kala. Järve ummuksile jäämise tõttu sureb talvel suurem osa kalastikust (tõenäoliselt säilib koger). Kevaditi tungivad Laheperasse Peipsist uued kalad. Suvel leidub Lahepera järves ohtralt särge, haugi, nurgu, viidikat, ahvenat, kokre, säinast, on saadud ka roosärge, rünti, linaskit, latikat, angerjat, lutsu, luukaritsat, vingerjat, harva isegi noort siiga. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Endine Peipsi järve laht, praegu Peipsiga ühenduses. Esinevad särg, ahven, haug, koger, latikas, roosärg, linask, nurg, angerjas, koha, viidikas, säinas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Järve nime järgi on nimetatud ka Lahepera hoiuala. Hoiuala hõlmab Lahepera järve ja osa Peipsi järvest ning vähesel määral ka nendega piirnevaid maismaabiotoope. Lahepera hoiuala kuulub üle-euroopalise kaitsealade võrgstiku NATURA 2000 linnu- ja loodusalade hulka.

Lahepera hoiuala on oluline lindude pesitsus- ja rändepeatuspaik ning kaladele tähtis kudeala ja noorjärkude kasvuala.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/