Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Külajärv (Vellavere Külajärv, Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv)

Külajärv (Vellavere Külajärv), ka Vellavere järv, Tootsijärv, Mõõkjärv

Postkaart, 1979

Tartumaal, Konguta vallas, Vellavere küla juures asuv avalik järv

Sügavuselt (25 m) kuulub Eesti kümne sügavaima järve hulka

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6460331

58°15'39" N

Y

641154

26°24'18" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 3,9 ha, keskmine sügavus 6,9 m, suurim sügavus 25 m, pikkus 280 m, laius 200 m, kaldajoone pikkus 742 m

Keskmise karedusega kihistunud järv, liigtoiteline

Registri kood VEE2092500

Peale veekogu kõrgema ida- ja lõunakalda on järve kaldad enamasti mudased ja soised, olles kaetud põhiliselt heinamaa ja põõsastikuga. Külajärve veepeeglit ääristab õõtsikuriba. Järv süveneb väga järsult, eriti ida- ja põhjakalda all, sügavaim koht on peaaegu järve keskel. Põhja katab omapärane mudatüüp, nn. düüjütja - sapropeel, mis sisaldab ka turbamulda. Järve voolab palju allikaid. Ujumiskoht idakaldal endise kolhoosi lauda kohal. 

Külajärv on tugevasti kihistunud umbjärv. Taimestik on suhteliselt vähene, põhjaloomastik suhteliselt liigivaene, kuid mõned liigid võrdlemisi arvukad.

Järves esinevad koger, särg, ahven, haug ja latikas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Vellavere järved. Madalamas Kogerjärves esineb koger, harvemini haug, särg; suuremas Külajärves särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln 2003/

 

Pärimus:

Mõõkjärve nimi saanud alguse sedaviisi:

Kalevipoeg reisinud maad mööda. Praeguse järve kohal tulnud talle kari põrgulisi vastu. Nendega tõusnud sõda. Kalev loopinud kõikidel pääd otsast ära, ainult põrguliste päämehega olnud palju tegemist.

Viimaks virutanud Kalevipoeg kahe käega hoobi. Põrguline kadunud eest ja Kalevipoja mõõk tunginud sügavasti maasse ning sünnitanud suure augu, mis viimaks vett täis tulnud.

Rahvas andnud nimeks Mõõkjärv, sest et ta Kalevipoja mõõgast sündinud ja sügav olnud.

(Arult jutustanud P. Viira, kogunud Eisen)

 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/