Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)

Põlvamaal, Veriora vallas, Koolmajärve ning Timo külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 6,4 ha, suurim sügavus 6 m, pikkus 400 m, laius 200 m, kaldajoone pikkus 1 034 m

Pehme- ja tumedaveeline järv, mineraalmaa huumustoiteline

Registri kood VEE2126800

Koolma järv asub Timost 1,5 km kagu pool. Järve absoluutne kõrgus on 67,8 m, suurus 6,1 ha ja sügavus 6 m. Teda ümbritseb paluka- ja kanarbikurohke männik, järve külgedel on talud ja põllumaad. Kaldad on kõvad, kuid mitte kõrged. Väga palju on liivast kaldavöödet. Vesi süveneb aeglaselt, põhi on kõva, sügavamal mudane. Kalda ääres on rohkesti linaleokive.

Praktiliselt umbjärv. Vesi on punakaspruun, vähe läbipaistev (1,2 m).

Järve taimestik oli 1973. a. vähene ja koosnes ainult 7 liigist. Veepeeglil oli üsnapalju haruldast lamedalehist jõgitakjat, vähem väikest vesikuppu; veesiseseid taimi ei leitud.

Fütoplanktonit pole palju, kuid selles leidub mitmeid haruldasi ränivetikaid. Zooplankton on rohke, kuid liigivaene, silmapaistvalt palju on küürikut.

Ainsaks kalaks olevat väike tumedavärviline ahven.

Koolma järvest paarsada meetrit loode pool on pisike (umbes 1,5 ha) Kogrejärv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kuulmajärve maastikukaitseala (2005, 1011 ha, Natura-ala)

Kaitsealale nime andnud Kuulma (Koolma) järv ning Mustjärv ja Saarjärv selle lähedal on vee keemiliste omaduste poolest haruldased kogu Euroopas. Järvi iseloomustab väga suur huumusainete sisaldus, pehme ja pruun vesi. Vee pH on vaid 4 5, seega on vesi väga happeline. Suure humiinainete sisalduse tõttu on need järved arvatavasti kõige tumedaveelisemad veekogud Euroopas. Erilise keskkonna pärast (väga happeline keskkond, pehme ja tume vesi, tugev veekihistus, intensiivne veevahetus) elutsevad järvedes haruldased kooslused. Elustik on liigivaene ja väheproduktiivne, planktonit leidub peamiselt järve pinnakihis, kalade värvus võib olla iseloomulikult tume. 

/Aita Neemre. Kõige mitmepalgelisem maanurk. Eesti Loodus 2010/6-7;  http://www.eestiloodus.ee/artikkel3360_3333.html /

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

 http://www.eestiloodus.ee/artikkel3360_3333.html

http://register.keskkonnainfo.ee/