Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)

Kurtna Suurjärv, ka Kurtna järv

Ida-Virumaal, Illuka vallas, Kurtna küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6574714

59°15'45" N

Y

702126

27°32'43" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond

Pindala 33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m, suurim sügavus 6,9 m, pikkus 1 070 m, laius 510 m, kaldajoone pikkus 3 259 m

Valgala pindala 10,5 km2, veevahetus 3 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2025800

Mõhnastiku lääneserval, Ahnejärvest 600 m lääne pool, merepinnast umbes 47 m kõrgusel, asub põhja-lõuna suunas piklik kaheosaline Kurtna Suurjärv. Järve põhjapoolset osa nimetatakse Suurjärveks, lõunapoolset Väike- ehk Peenjärveks. Sügavaim koht on Suurjärve keskosas, kuid ka Väikejärve keskel on sügavus 6,5 m. Järve ümbritsev rabastuv mets, raba või sooniit, ainult kagusopis ulatuvad järveni kõrged metsaga kaetud liivaseljandikud. Siin on ka järve kaldavööde liivane. Mujal on kaldad madalad, mudased või turbased. Põhi on valdavalt kaetud turbamudaga.
Kurtna Suurjärv on läbivoolujärv. Varem toimus väljavool Konju ehk Vasavere (Kurtna) jõe kaudu Soome lahte, sissevool edelast tuleva oja kaudu. Kui Konsu järv veehoidlaks muudeti ja Kurtna Suurjärve vesi sinna juhiti, muutus ka läbivool ja alanes veetase (vähemalt 0,5 m). Senine väljavool - Konju jõgi - suleti tammiga, väljavool toimub nüüd järve lõunaotsast kanali kaudu Niinsaare järve ning sealt edasi Must- ja Nõmmejärve. Põhiliselt saab järv vett sademetest ja ümbritsevast soost, tõenäoliselt esineb ka põhjaallikaid.
Vesi on kollakaspruun või pruunikaskollane ja keskmise läbipaistvusega (1,9-2,5 m), seguneb ja soojeneb hästi. Arvatavasti ei ole talvine gaasireêiim kuigi hea.
Taimestikku oli 1954 a. vähe (hõivab ligi 1/5 järvest), liike keskmiselt (18).

Suurjärv on suhteliselt kalarikas. Siin esinevad ahven, latikas, särg, haug, roosärg ja linask. Omal ajal oli tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel ainult vihitaja ja järvekaur. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Hea latikajärv, lõunakallas liivane. Esinevad latikas, ahven, särg, haug, roosärg, linask. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Kurtna järvestik