Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)

Kuritse järv, ka Palsi järv, Pelsi järv

Valgamaal, Tõlliste vallas, Tagula küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6415931

57°51'47" N

Y

639295

26°20'49" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 12,1 ha, keskmine sügavus 5,7 m, suurim sügavus 9,9 m, pikkus 550 m, laius 535 m, kaldajoone pikkus 1 714 m

Valgala pindala 0,6 km2

Keskmise karedusega kihistunud järv

Registri kood VEE2121800

Kuritse  järv asub Valga maakonnas, Laatrest 5,5 km ida pool. Järve absoluutne kõrgus on 59 m, pindala 12,1 ha ning sügavus kuni 9,9 m (keskmine sügavus u. 5,7 m).

Põllustatud ida- ja kagukallas tõusevad laugjalt, edela- ja kirdekallas on madalamad ja metsased. Loodekaarest tungib järvele peale õõtsik. Kaldavööde on paiguti kõva, kaetud mudaka liivaga, sügavamal katab aga veekogu põhja must muda.

Järve läbivool on vähene – peamiselt annavad vett kaldaallikad. Välja voolab järve lõunatipust Väike-Emajõkke suubuv oja. Veetaset on järves ka korra alandatud – 1947 a. 0,5 meetri võrra.

Vesi on kollakasroheline ja suhteliselt läbipaistev (3,25 m). Vee temperatuur ja hapnikusisaldus on vertikaalselt tugevasti erinevad. Sügavates veekihtides hapnik peaaegu puudub, kuid sellegipoolest järv talvel ummuksile ei jää.

Veekogu taimestik on üsna rohke ja liigirikas, kalastikku kuulub üle tosina liigi. Enim esinenud on ahven, särg, koha, nurg, latikas, haug, angerjas, kiisk, koger, roosärg, linask, säinas ning mudamaim.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/