Kuremaa järv (Kurema järv)

Kuremaa järv, ka Kurema järv

Jõgevamaal, Jõgeva ning Palamuse valdades, Kuremaa aleviku ja Mooritsa, Soomevere, Järvepera, Toovere ning Änkküla külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 399,6 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 399,7 ha, keskmine sügavus 5,9 m, suurim sügavus 13,8 m, pikkus 4 300 m, laius 1 300 m, maht 23 423 tuh m3, kaldajoone pikkus 11 261 m

Valgala pindala 25,4 km2

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2055400

Üks suuremaid Vooremaa järvi. Asub palamuse alevikust 2 km põhja pool. Järve absoluutne kõrgus on 83 m, suurus ligikaudu 400 ha ja sügavus 13,8 m (keskmine sügavus 5,9 m). Kohalikud elanikud väidavad, et järve sügavus on koguni 22 m. Eelnevatel aegadel on  Kuremaa järv on olnud märgatavalt suurem. 1870 a. alandati järve veepinda 1 m, 1963 a. veel 0,5 m võrra. Järve lähem ümbrus on enamasti madal ning tugevasti soostunud. Loodest piirab järve Kuremaa park, idast mets, läänest Tõnussaare raba, mujalt heinamaad ja põõsastikud. Kaldad on vähe liigestatud, madalad või lausjad ja olles enamasti liivased. Kagusopis leidub mudast ja õõtsikulist kallast. Loodeotsas on tehisliivarand. Kalda lähedal on põhi üldiselt kõva, enamasti liivane. Sügavamal on aga põhi mudane.

Järv on võrdlemisi nõrga läbivooluga. Kuremaa järve vesi on kollakasroheline kuni pruunikasroheline, keskmise läbipaistvusega (2-3,1 m) ja võrdlemisi vähe kihistunud.

Taimestik kattis 1957 ja 1968 a. umbes 1/4 järvest ja koosnes 20 liigist.

Järv on üsna kalarikas. Suure osatähtsusega on latikas, arvukalt leidub ahvenat, särge, viidikat, mudamaimu ja haugi. Esinevad kiisk, võldas, angerjas (olevat rohkesti), luts, roosärg ning luukarits. Sisse on lastud peipsi siiga, rääbist, riipust, koha, karpkala, peledit, tinti, kokre jm.

Kuremaa järv oli 20. sajandi alguses väga hea vähijärv. Korduv vähikatk on järve vähistiku aga nüüdseks hävitanud.
Lindudest pesitsevad järvel üsna arvukalt tuttpütt, sinikaelpart ja tuttpütt, räga- ja piilpart, lauk ja vihitaja.

Rahva kujutlusvõime on loonud Kuremaa järvest mitmesuguseid lugusid. Kivihunnikud järve ida- ja läänekaldal pärinevad Kalevipoja pooleli jäänud teetegemisest läbi järve, järve lõunaosas olevat Vanapagana silla jäänused. Järv olevat ulatunud Kalevipojale kurguni. On jutte järve rändamisest, Kalevipoja lingukivist, näkineiust jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Pärimus:

Palamuse kihelkonnas Kaarepere vallas Patjala küla all on tüma soo, nii et ei kanna inimestki peal. Seal on vanasti järv olnud, just soo kohal. Aga et üks naine on lapse nartse pesnud, sellest vihastanud järv ja läinud sealt küla alt ära Kuremaa mõisa alla, kus ta tänapäevani on.

Esiti tulnud must härg järvest välja, läinud järve ees ja ise hüüdnud: "Alt ära! Kuremaa tuleb. Alt ära! Kuremaa tuleb."

Üks saba on jäänud Patjala alla mälestuseks. Seegi peab nüüd kinni kasvama.

/KJ I 27 (20). Käsikirjas: E 5199/200 (3) < Koeru, Väinjärve v., Ramma k. - M. Leppik (1894)./

Hea õngitsemisjärv. Särg, ahven, haug, latikas, linask, angerjas, roosärg, kiisk, karp, nurg, viidikas, harvemini koha. Kalapüük võimalik nii kaldalt kui paadist. /Õngitsemine. Tln 2003/

Järve on asustatud angerjat, haugi, koha ja linaskit.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks: