Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kulli järv (Holstre Kullijärv)


Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0


Viljandimaal, Paistu vallas, Pulleritsu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6458876

58°15'31" N

Y

601590

25°43'50" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 7,9 ha, suurim sügavus 18 m, pikkus 830 m, laius 120 m, kaldajoone pikkus 1 848 m

Registri kood VEE2091100

Holstrest 3 km kagus asub kirde-edela suunas piklik 6,2 ha suurune Kullijärv. K. Möldri andmeil olevat järv 18 m sügav, seega Viljandi maakonna sügavaim. Kahjuks ei õnnestunud 1972 a. suvel teostatud loodimistega seda sügavust leida. Kui palju ka otsiti, suurimaks sügavuseks leiti 5 m ja sellestki oli vett vaid 3,6 m. Järv asub kultuurmaastikus. Kaldad on madalad, kaetud sangleppadega, perv pehme ja väga mudane. Pisut kõvem on lõunakallas.

Järve läbivool on nõrk. Vett toovad sisse mõned kraavid, väljavool toimub aga Viiraste oja kaudu Ärma jõkke.

Ehkki vesi ei ole sügav, on ta suvel tugevasti kihistunud. Umbes 2,5 m sügavusel kaob hapnik veest täielikult ning igal talvel jääb järv ummuksile. Oranê vesi on keskmise läbipaistvusega (1,7 m). 

Mitte väga rohke, kuid liigirikka taimestikuga järv (28 liiki).

Peamised kalad on koger ja mudamaim, leidub ka ahvenat, särge ja haugi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Särg, ahven, haug, koger. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/