Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)

Kõvera järv, ka Orava Kõverjärv, Kõverjärv

Põlvamaal, Orava vallas, Kõvera ning Riihora külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6423296

57°54'7" N

Y

708190

27°30'45" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 12,1 ha, keskmine sügavus 6,4 m, suurim sügavus 15 m, pikkus 900 m, laius 160 m, maht 710 tuh m3, kaldajoone pikkus 2 236 m

Valgala pindala 2,3 km2, veevahetus 1 kord aastas

Pehme- ja tumedaveeline järv, mineraalmaa huumustoiteline

Registri kood VEE2130100

Järve metsaga kaetud lääne- ja loodekallas on kõrged, lõunaosa piirab tihe pajustik, mujal asuvad talud, põllu- ja heinamaad. Kaldad on enamasti kõvad, paiguti liivased. Põhi on kaetud pehme õhukese pruuni mudakihiga.

Vesi on kollakaspruun kuni punakaspruun, läbipaistvus 0,5-2,6 m ja tugevasti kihistunud. 

Taimestikku oli 1974 a. keskmiselt, liike esines järves keskmisel arvul (18). Teiste seas leidus vähesel määral haruldast mõru vesipipart ja ujuvat jõgitakjat.

Kaladest esineb järves ohtralt ahvenat ja pisut haugi, leiduvat ka särge ja kokre.

Kõverjärv on omalaadne oma imetajatefauna poolest. Nimelt asusid 1959 a. mais suurvee ajal järve koprad, kes tulid Kagu-Eestisse sel ajal Pihkva järve idakaldal olevast Túorna jõe koprakolooniast.
/ Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järv asub lainjate sandurite alal. Kaldad on liivased ning kruusased, põhjad mudased. /Loopmann, 1984. Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus/

Särg, haug, roosärg, koger, linask, latikas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Loopmann, 1984. Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/