Kõvera järv (Kõverjärv, Orava Kõverjärv)

Kõvera järv, ka Orava Kõverjärv, Kõverjärv

Põlvamaal, Orava vallas, Kõvera ning Riihora külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6423296	57°54'7" N
Y	708190	27°30'45" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 12,1 ha, keskmine sügavus 6,4 m, suurim sügavus 15 m, pikkus 900 m, laius 160 m, maht 710 tuh m3, kaldajoone pikkus 2 236 m

Valgala pindala 2,3 km², veevahetus 1 kord aastas

Pehme- ja tumedaveeline järv, mineraalmaa huumustoiteline

Registri kood VEE2130100

Järve metsaga kaetud lääne- ja loodekallas on kõrged, lõunaosa piirab tihe pajustik, mujal asuvad talud, põllu- ja heinamaad. Kaldad on enamasti kõvad, paiguti liivased. Põhi on kaetud pehme õhukese pruuni mudakihiga.

Vesi on kollakaspruun kuni punakaspruun, läbipaistvus 0,5-2,6 m ja tugevasti kihistunud. 

Taimestikku oli 1974 a. keskmiselt, liike esines järves keskmisel arvul (18). Teiste seas leidus vähesel määral haruldast mõru vesipipart ja ujuvat jõgitakjat.

Kaladest esineb järves ohtralt ahvenat ja pisut haugi, leiduvat ka särge ja kokre.

Kõverjärv on omalaadne oma imetajatefauna poolest. Nimelt asusid 1959 a. mais suurvee ajal järve koprad, kes tulid Kagu-Eestisse sel ajal Pihkva järve idakaldal olevast Túorna jõe koprakolooniast. / Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järv asub lainjate sandurite alal. Kaldad on liivased ning kruusased, põhjad mudased. /Loopmann, 1984. Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus/

Särg, haug, roosärg, koger, linask, latikas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Loopmann, 1984. Suuremate Eesti järvede morfomeetrilised andmed ja veevahetus

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/