Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)

Korijärv/Koosa järv, ka Korvi järv, Korri järv, Koori järv

Valgamaal, Tõlliste vallas, Korijärve küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 37,6 ha, keskmine sügavus 3,5 m, suurim sügavus 5,1 m, pikkus 1 300 m, laius 420 m, kaldajoone pikkus 3 386 m

Valgala pindala 8,6 km², veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, liigtoiteline

Registri kood VEE2132700

Korijärv  on pikliku kujuga, orienteeritud loode-kagu suunas. Korijärve kaldad on lausjad, enamasti liivased. Põhjakaares on savist, läänes ja edelas mudast kallast, kohati ka õõtsikut. Põhjaosas on põhi kõva, lõunaosas aga kaetud meetripaksuse rohekasmusta saprogeeliga.

Järve sissevool toimub lõuna poolt allikarikast Kiviojast, kagust Koosa kraavist ja põhja poolt rabast lähtuvast Jakutsi kraavist. Lisaks on ka rohkesti kaldaallikaid. Järve loodeotsast voolab välja Väike-Emajõkke suubuv Tsirguoja. Tsirguojal oleva veskipaisu avamisel langeb veetase umbes 1 m.

Korijärve kollakasroheline vesi on vähese läbipaistvusega (1,9 - 2,0 m), suvel põhjani soojenev ja segunev. Allikate tõttu jääb mõnel pehmemal talvel järve keskosa ilma jääkatteta.

Taimestik on liikide arvult (17) ja hulgalt keskmine.

Peamiselt surusääsklaste vastetest koosnev põhjaloomastik on vaene. Ilmselt põhjustab seda vaesust rikas kalastik, milles esikohal on põhjaloomadest toituv latikas, kellele rohkuselt järgnevad särg, kiisk, ahven, haug, koha, luts, linask, vingerjas ja roosärg. 20. sajandi algul oli Korijärves ka rohkesti jõevähki. Veelindudest pesitseb järvel peamiselt tuttpütt.

Korijärv on hinnatud kalastus- ja supluskohana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Korijärv, Savijärv. Peamiselt linaski- ja kogrejärved, esinevad ka särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/