Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]

Konsu järv, ka Kontsu järv, Kontso järv, Konsa järv, Suur Kongojärv, Suur Konsu järv

Ida-Virumaal, Illuka vallas, Konsu, Kuremäe ning Puhatu külade juures asuv avalik järv

Kurtna järvestiku suurim järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond

Pindala 139,2 ha, keskmine sügavus 5,8 m, suurim sügavus 10,2 m, pikkus 2 070 m, laius 830 m, maht 7 900 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 501 m

Valgala pindala 27 km², veevahetus 1,1 korda aastas

Kalgiveeline nin segatoiteline järv

Registri kood VEE2027900

Konsu järv on oma 139,2 ha-ga Kurtna järvestiku suurim järv. Järv koosneb kolmest osast (Ees-, Kesk- ja Peenjärv), millest kõige sügavam on Keskjärv (järve suurim sügavus 10,2 m, keskmine sügavus 5,8 m). Sügav koht on järvekaela lähedal. Eesjärve keskel on sügavus 9,8 m. Kahte suuremat osa eraldab teineteisest läänest järve ulatuv poolsaar - Räbina tõrs, kõige lõunapoolsemaks osaks on soostunud väina varal muu järvega ühendatud Peenjärv ehk Väike Konsu järv (siin on suurim sügavus 6,8 m). Kõik kolm järve osa on loode-kagu suunas piklikud.

Konsu järve põhjaosa ümbruses on pinnas liivane, vaid kohati kerkib üksikuid männimetsaga kaetud künkaid. Mujalt ümbritsevad järve soometsad ja lõunas isegi raba. Ainult kõrge kirdekallas on liivane, mujal on järve perv enamasti turbane, paiguti ka mudane.

Veekogu läbivool on üsna tugev. Eesti põlevkivibasseini varustamiseks veega tõsteti 1953 a. järve veetaset 1 m võrra, kui siia juhiti ka Nõmme-, Särg-, ja Ahvenajärve veed. 1963 a. Suunati järve lisaks ka veel Kurtna Suurjärve veed. Vett toovad Konsu järve ka läänest ja idast tulevad kraavid. Rohkesti on põhjaallikaid, eriti kirdekalda lähedal. Väljavool toimub loodekalda äärest algava torustiku kaudu.

Vesi on roheka tooniga, pruunikaskollane kuni pruun ning vähese ja keskmise läbipaistvusega (1,1-3,9 m). 1953 a. võrreldes oli vesi 1973 a. augustis selgesti kihistunud. Talvel puudub põhjakihtides hapnik.

Taimestik koosneb vähemalt 29 liigist ja hõivab ligi 1/3 järvest.

Kalastikus domineerivad särg ja ahven, leiduvat rohkesti linaskit, roosärge, kiiska, esinevad haug, latikas ja luts. 1974 a. lasti järve peledit, varem karpkala. Omal ajal oli veekogu tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole aga vähistikust kuigi palju säilinud.

Veelindudest esineb järvel peamiselt vihitaja, vähemal arvul sinikael- ja piilpart ning sõtkas.

Järv sobib hästi kalastamiseks ja puhkuse veetmiseks, ülimalt väärtuslik on Konsu järv ka maastiku ehtena.

Rahvasuu pajatab, et järve olevat kaevanud Kalevipoeg, kes ühe variandi järgi võtnud siit pea alla padjaks liiva, teiste järgi tahtnud Peipsit kuivaks lasta või siis lihtsalt vajutanud jalaga lohu maasse. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Samas pumbatakse (juhitakse) kaevanduste vett Konsu ja Nõmmejärve. /http://et.wikipedia.org/wiki/Kurtna_järvestik/

Põhjakallas liivane, samas head latikapüügikohad. Oluline püügikoha sissesöötmine. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, kiisk, roosärg, luts. /Õngitsemine. Tln 2003/

Konsu järve ääres paikneb telkimisala: suur lõkkeplats, pingid, võrkpalliväljak, kuivkäimla. lipuvarras. Sobib kokkutulekute korraldamiseks, mahutab 300 inimest. /ww.rmk.ee/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks: