Otsingu tulemused:

1. Alesti järv (Alesti karjäärijärv)
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)

Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)

Kõlli järv, ka Peitlemäe järv, Põiklema järv

Valgamaal, Otepää vallas, Arula ning Sihva külade juures asuv avalik järv

Järve läbib Voki oja

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6434856

58°1'56" N

Y

641583

26°23'49" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 3,5 ha, pikkus 240 m, laius 230 m, kaldajoone pikkus 713 m

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2105400

 

Küngaste vahelises orus asuv põhja-lõuna suunas piklik järveke (pindala 3,2 ha), Otepäält 6,5 km lääneedela pool, 127 m merepinnast kõrgemal. Järv on ümbruskonnas kõige sügavam – 22 m. Kaldad tõusevad väga järsult kõrgele ning on läänes põllustatud, idas kaetud metsaga. Läänest, kõrgel asuvalt jaanituleasemelt avaneb järvele kaunis vaade. Kaldad on paiguti kõvad, kitsa ja liivase kaldavöötmega, paiguti õõtsikulised. Vesi süveneb erakordselt järsult. Liivane ujumiskoht asub järve edelanurgas.

Läbivoolujärv. Vesi on kollakaspruun, keskmise läbipaistvusega ja väga tugevasti kihistunud; hapnik kadus veest juba 5 m sügavusel, pinna- ja põhjakihtide temperatuuride vahe ca 19 kraadi.

Taimestik kasvas 1972. a. kitsa vöödina, taimeliike oli rohkesti (24).

Kalastikus esinevad ahven, haug, linask, särg ja latikas. Varem on järv olnud erakordselt vähirikas.

Järvega on seotud kirjanik Valev Uibopuu mälestused, kes on siin karjas käinud ja siit oma teosteks materjali ammutanud. Järve ääres olev Kõlli talu on kujur F. Sannamahe kodukoht. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/