Kalapeedia Otsing Kaastöö

Ahvenamaa kõige lõunapoolsem vald, hõlmab Kökari saared. 

Geograafilised koordinaadid: 59°56′ N, 20°53′ E; pindala 64,16 km², maapindala 63,77 km²,  ülejäänud  on siseveekogude pindala. Lisandub 2101,11 km² mereterritooriumi, koos millega on valla pindala 2165,05 km².

261 elanikku (2010)

Valla nimi esineb esmakordselt taani käsikirjas, mis kirjeldab mereteed Taanist Eestisse. Arvatavasti sealne frantsisklaste klooster siis juba tegutses. Nimi kirjutati Thiyck¿karl, mis võis viidata saareasukate paksusele.

Kökari saared hakkasid merest välja kerkima umbes 2000 eKr kiviaja lõpus. Teoreetiliselt võisid saart külastada juba kiviaja kütid. Tuhat aastat eKr oli Kökaril hülgeküttide asula.

Keskajal asetses Kökar Rootsi ning Soome ja Baltimaade vahelisel mereteel. Hamnö saar (Kökarfjärden) oli tähtis sadamakoht skääristiku ja avamere piiril, üks paremaid sadamakohti kogu skääristikus (sügavus üle 100 m). Tal oli kaitstud asend. See oli ka laevadele joogiveevarude täiendamise koht.

Lähedal oli tursapüügikoht ning Hamnö saarel oli frantsisklaste klooster, mis rajati sadama juurde. Kloostri mungad olid osavad mitmel alal, sealhulgas meditsiinis. Nii sai Hamnöst skääristiku tähtis keskus. Hamnö õitseng oli 15. sajandil.

Pärast keskaja lõppu kaotas Hamnöt läbiv meretee tähtsuse. Tee hakkas kulgeme Kökari idaosa kaudu. Pärast reformatsiooni oli Hamnöl lihtne kabelkirik kapellaanimajaga

Kökarile saab Ålandstrafikeni parvlaevaga, mis sõidab  Galtbyst  Korposse  või  Långnäsist  Lumparlandi. Kökar on suurest liiklusest kõrval. Sadam on Hamnö lõunaosas.

Kökari vapp

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B6kari_vald