Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Koigi järv (Koigi Suurjärv)
Koigi järv, ka Koigi Suurjärv
Saaremaal, Pöide vallas, Koigi küla juures asuv avalik järv
Järv paikneb Koigi rabas, sellest voolab välja Audla jõgi. Koigi järv on kinni kasvamas, madalaveeline. Intensiivse kinnikasvamise põhjuseks on korduv järvepinna alandamine alates 18. sajandi lõpust.
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6483867 |
58°29'26" N |
|
Y |
439728 |
22°57'59" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond
Veepeegli pindala 114,8 ha, saarte pindala 6,4 ha, pindala kokku 121,2 ha, keskmine sügavus 0,5 m, suurim sügavus 1,1 m, pikkus 2 100 m, laius 1 500 m, kaldajoone pikkus 8 434 m
Valgala pindala 47,7 km2, veevahetus 13 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline
Registri kood VEE2071500
Veekogu kaldad on madalad, turbased või
mudased, ainult idakaldal paljandub paiguti kiviklibu. Järve lõunakaldal leidub
õõtsikut.
Koigi järve valgala ei ole suur. Vett toovad kraavid (idast ja lõunast) ning
vett annavad ka järve idaosas olevad põhjaallikad ja üks kaldaallikas.
Väljavool on kagunurgast 8 km pikkuse Koigi-Kuke kraavi (Audla jõe) kaudu Riia
lahte ning loodenurgast Lõhmuste kanali kaudu Taaliku jõkke ja sealt edasi
Väinamerre. Vesi on kollakaspruun, hästi segunev ja soojenev, vähemalt 0,6 m
läbipaistev.
Järve taimestik oli 1968 a. väga rohke, kattes peaaegu kogu järve.
Kalastikus leiduvat ahvenat, särge, haugi, väljavooludes lutsu ja silmu. On
andmeid ka kiisa, linaski, kogre ja angerja esinemisest. Tüübilt peaks järv
kõige rohkem vastama kogre-linaski järvele –
sage ummuksile jäämine peaks edaspidi andma veelgi enam ülekaalu nendele
kaladele. Järvest püütakse vahel ka Audla jõest sisserännanud jõevähki.
Rahvamuistendid kõnelevad, et Koigi järve on vajunud mõis, mille palke tulevat
vahel veepinnale. Võib-olla ongi järve põhjas kunagise vaiehitise jäänused. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln 2003/
Vt ka Koigi järvestik
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/