Kalapeedia Otsing Kaastöö

Otsingu tulemused:

1. Öduget Bootur (jakuudi vetevaldjas)
2. Aafrikaparrakad (Enteromius)
3. Ahvenalised (Perciformes)
4. Aiu (Plecoglossus altivelis)
5. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
6. Angerjaõngejada
7. Angerjaõngejada
8. Arruffanno koletis (Maldiivi folkloor)
9. barkantiin
10. Bolotnitsa (vene soovaim)
11. brigantiin
12. Eesti järvede loend
13. Elektrikahv
14. Fileekahvel
15. Haamerhai (Eusphyra blochii)
16. Hapuku vrakkahven (Polyprion oxygeneios)
17. Harilik elektrirai (Torpedo marmorata)
18. Harilik lamekaan (Glossiphonia complanata)
19. Harilik molva (Molva molva)
20. Harilik mullauss (maauss)
21. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
22. Harilik vesineitsik
23. Hele lamekaan (Alboglossiphonia heteroclita)
24. Hink, harilik hink (Cobitis taenia)
25. Homaarid (Homarus)
26. Imurnark (Electrolux addisoni)
27. Inni järv (Hinni järv, Kahru järv, Kahvi järv, Kahri järv, Maari järv, Naari järv)
28. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
29. Jaala
30. Jaapani mürkahven (Inimicus japonicus)
31. Jaapani vasaabia (Wasabia japonica)
32. Jessei paalia (Salvelinus tolmachoffi)
33. Jõe-uusmudil (Neogobius fluviatilis)
34. Jämesabaraid (Urolophus)
35. Jääpüük
36. Kadiska
37. Kahv
38. Kahvamine
39. Kahvamispüük (lippoaminen)
40. Kahvatu aafrikaparrak (Enteromius innocens)
41. Kahvatu kivitrulling (Nemacheilus pallidus)
42. Kahvatu laht
43. Kahvatu musthai (Apristurus sibogae)
44. Kahvatu mügarnina (Hybopsis amnis)
45. Kahvatu nürisuumureen (Echidna unicolor)
46. Kahvatu puurangerjas (Ariosoma shiroanago)
47. Kahvatu saleturbik (Macrhybopsis pallida)
48. Kahvatu süvarai (Bathyraja pallida)
49. Kahvatu turirai (Notoraja ochroderma)
50. Kahvatu täpikhai (Asymbolus pallidus)
51. Kahvatu uruangerjas (Heteroconger digueti)
52. Kala pikkus
53. Kalapüügivahendid
54. Kalepurjekas
55. Kaletamine
56. Kartul
57. Kiilid ja nende vastsed
58. Kirpvähilised
59. kiviahvenlased (Serranidae)
60. Kivitrullingud (Nemacheilus)
61. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
62. Koi (karpkala)
63. Koldastrullingud (Heminoemacheilus)
64. Krevetisupid
65. Kuhl, Heinrich
66. Kääbusraid (Fenestraja)
67. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
68. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
69. Maskraid (Neotrygon)
70. Merehaigus
71. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
72. Moiva (Mallotus villosus)
73. Musthaid (Apristurus)
74. Mörrum (jõgi)
75. Mügarninad (Hybopsis)
76. Mürgised kalad
77. Nürisuumureenid (Echidna)
78. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
79. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
80. Ohridi kääbuslõhe, belvitsa (Salmo ohridanus)
81. Paljashingud (Paralepidocephalus)
82. Peipsi tint (Osmerus eperlanus morpha spirinchus)
83. Pruun silepeamureen (Gymnothorax unicolor)
84. Puurangerjad (Ariosoma)
85. põrutamine
86. Pärimus: Tamula järv
87. Pärnu alamvesikond
88. Pääsukalalased (Exocoetidae)
89. Raid (Raja)
90. Roosa mullauss
91. Roostekarva teravsabaangerjas (Ophichthus rufus)
92. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
93. Runan-&scaron;ahh (veekrüptiid Kaspias)
94. Saaghaid (Pristiophorus)
95. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
96. Salebootsiad (Leptobotia)
97. Saleturbikud (Macrhybopsis)
98. Siiakäär
99. Siig - kahvamispüük Kukkolankoskil
100. Siig spordikalana Skandinaavias
101. Sileselgraid (Anacanthobatis)
102. Sinakas soouss
103. Slaavi draakonid
104. Soomuslest (Limanda limanda)
105. Sõrmikraid (Dactylobatus)
106. Sälksilmhai (Loxodon macrorhinus)
107. Särg (Rutilus rutilus)
108. Süvaraid (Bathyraja) 2
109. Šelfihaid (Halaelurus)
110. Teib (Leuciscus leuciscus)
111. Turiraid (Notoraja)
112. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
113. Täpikhaid (Asymbolus)
114. Tömpraid (Breviraja)
115. Uruangerjad (Heteroconger)
116. Vaalhai (Rhinodon typus)
117. Valgesõraline vähk (Austropotamobius pallipes)
118. Vazimbad (mütoloogilised olendid Madagaskaril)
119. Vimb (Vimba vimba)
120. Viuraid (Aetomylaeus)
121. Voltmokad (Pachuchilon)
122. Vrakkahvenlased (Polyprionidae)
123. Võrgukudumine
124. Vähinatt
125. Äärekala
126. Ühepäevik (kiilkärbes, ühepäeviku vastne)
127. Ürghingud (Protocobitis)

muuda otsingut | sulge otsinguaken

kiviahvenlased (Serranidae)

troopiliste ja lähistroopiliste merede rannavetes ning mageveekogudes elutsevate ahvenlaste sugukond: umbes 75 perekonda ja üle 450 liigi (mõnes käsitluses kuni 550 liiki; ENE põhjal umbes 500). Mitmed liigid on hermafrodiitsed.

FishBase's 75 perekonda ja 532 liiki (aprill, 2014).

Suuruselt ja värvuselt väga mitmekesised; suurimad on suur hiidahven (Promicrops lanceolatus; pikkus kuni 3,6 m, kaal kuni 350 kg) ja india kivikoha(Epinephelus tauvina; pikkus kuni 2,35 m, kaal kuni 136 kg).

suur hiidahven

Liigirikkaim perekond on kivikoha ehk meruu (Epinephelus); enamik kivikohasid on väga värvikad ja elavad korallrahude vahel, nad on tähtsad töönduskalad.

Majanduslikult tähtsad on ka triipahven (Roccus saxatilis, Morone saxatilis) ja vrakkahvenad (Polyprion), nad on suurekasvulised ja maitsva lihaga.

triipahven

Atlandi idaosas, Vahe- ja Mustas meres on kuni 1 m pikkust pelaagilise eluviisiga huntahvenat (Dicentrarchus lupus, Dicentrarchus labrax)keda küll mõnede käsitluste järgi ei loeta kuuluvaks kiviahvenlaste sugukonda, vaid eraldi rühma – huntahvenlaste sugukonda.

Kaug-Idas, Hiina jõgedes ja Amuuri jões on tuntud kiviahvenlaseks hiinaahven (Siniperca chuatsi).

mustsaba kiviahven

Euroopa vetes (Vahe- ja Must meri, Atlandi idaosa) elavatest kiviahvenlastest nimetagem siinkohal järgmisi: kiviahven, Serranus cabrilla [Comber]; kirju kiviahven, Serranus scriba [Painted Comber]; pruun kiviahven, Serranus hepatus [Brown Comber];mustsaba-kiviahven, Serranus atricauda [Black-tailed Comber]; tume kivikoha, Epinephelus guaza [Dusky Perch]; vööt-kivikoha, Epinephelus aeneus [White Grouper]; Epinephelus alexandrinus [Golden Grouper]; Mycteroperca rubra [Comb Grouper]; ameerika vrakkahven (Polyprion americanus) [Stone Bass]; Anthias anthias [Swallow-tailed Seaperch] Callanthias ruber [Parrot Seaperch]; vahemere kardinalahven, Apogon imberbis, {Apogonidae} [Cardinalfish]