Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)

Kisejärv, ka Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv

Liigestatud kaldaga järv Haanjas (Kisejärv)

Võrumaal, Misso vallas, Kärinä ning Põnni külade juures asuv avalik järv

Kuulub Kisejärve järvestikku

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6393214

57°38'24" N

Y

691406

27°12'20" E

Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pindala 44,3 ha, keskmine sügavus 2,9 m, suurim sügavus 5.1 m, pikkus 1 420 m, laius 700 m, kaldajoone pikkus 4 384 m

Valgala pindala 7,2 km2, veevahetus 1 kord aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline

Registri kood VEE2153200

Kisejärv on loode-kagu suunas pikliku kujuga ja väga sopilise kaldajoonega. Edelast järve ulatuv haraline poolsaar - Vaibsaar - jagab järve kolmeks osaks.

Kisejärve vahetu ümbrus on tasane, kuid veidi kaugemal kerkivad jääsulamisvete poolt moodustatud mõhnad ja oosid. Peaaegu kõikjalt ümbritseb järve metsane kultuurmaastik, vaid lõunas ja kagus ulatub järveni rabamännik. Kaldad on madalad, turbased, põhja- ja kirdeosas ilusad liivased. Põhi on suuremalt osalt kaetud lendmudane, paiguti aga liivane.

Kisejärv on väga nõrga läbivooluga ja toitub peamiselt sademete veest. Vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,0-3,1 m), hästi segunev ja soojenev.

Taimestik oli järves 1957 a. ja 1968 a. väga liigivane (8 liiki) ja vähene.

Kalaliike on järves rohkesti, arvukamad on särg ja ahven, leidub haugi, roosärge, kiiska, latikat, kokre, linaskit ja lutsu. Kunagi oli hea vähijärv, nüüdseks on vähk kadunud.

Kisejärv on ka arheoloogiliselt üsna suure tähtsusega, sest temas leiduvad vanaaegsed kalapüünised - kaitsad. Pärast veetaseme alandamist 1939 a. leiti siit ühest puutüvest õõnestatud paat, 1973 a. madalvee ajal teine samasugusune 800-950 aasta vanune primitiivne paat. Kisejärvel ja teistel Misso ümbruse järvedel olid 1950 – ndatel aastatel kasutusel omapärased kalapüünised - hakud. Need on kuuse- ja kadakaokstest ehitatud tehiskoelmud, mille juurde paigutati mõrrad.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Asub Kisejärve maastikukaitsealal, looduslikult väga ilus koht. Esineb ahven, haug, särg. Kisejärvest on kirjutatud pikemalt Kalastajas nr 11. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Kisejärve järvestik