Otsingu tulemused:
1. Õisu järv
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vagula järv
361. Vahemere rombkala (Bothus podas)
362. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
363. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
364. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
365. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
366. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
367. Vaskna järv
368. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
369. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
370. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
371. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
372. Viigerhüljes (Pusa hispida)
373. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
374. Viljandi järv
375. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
376. Vodjanoi (slaavi veemees)
377. Võikalalased (Pholidae)
378. Võistre järv (Võistvere järv)
379. Võldas (Cottus gobio)
380. Võrtsjärve alamvesikond
381. Vähilaadsed
382. Vähipidu
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vagula järv
361. Vahemere rombkala (Bothus podas)
362. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
363. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
364. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
365. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
366. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
367. Vaskna järv
368. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
369. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
370. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
371. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
372. Viigerhüljes (Pusa hispida)
373. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
374. Viljandi järv
375. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
376. Vodjanoi (slaavi veemees)
377. Võikalalased (Pholidae)
378. Võistre järv (Võistvere järv)
379. Võldas (Cottus gobio)
380. Võrtsjärve alamvesikond
381. Vähilaadsed
382. Vähipidu
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved
Kirpvähilised
Kirpvähilised (Amphipoda)
Kirpvähiliste selts kuulub ülemvähkide (Malacostraca) alamklassi: seltsi kuulub üle 6000 erineva liigi, kellest enamus elutseb meredes, kuid üsna paljud asustavad ka magevett. Eesti vetes on kirpvähilised tavalised asukad, kokku arvatakse neid meie alal elavat kuni 20 liiki, kusjuures merest on praeguseks leitud 14 ja siseveekogudest on kindlalt teada 4 liigi esinemine.
Kirpvähilised on tillukesed, enamasti 5-15 mm pikkused vähid, kellele on iseloomulik külgedelt lapik ja kõverdunud keha.
Veekogus liiguvad nad edasi kas ujudes, hüpates või roomates-ronides. Väga tüüpiline on kirpvähilistele küljeli ujumine ja järsud hüpped (siit ka nimi), küljeli ujuvad nad eelkõige madalates veekogudes ja kaldaäärses vees, sügavamal toimub ujumine selg ülespoole. Ujumisel kasutavad nad tagakeha kolme esimest jalapaari, mille küljes on arvukalt hõljumist soodustavaid harjaseid. Hüppeid sooritatakse tagakeha lõpus paiknevate sabajalgadega. Kirpvähid võivad ka roomata veekogu põhjal või ronida veetaimedel rindmikujalgade abil.
Kirpvähiliste kehakatted on õhukesed ja tihti isegi läbipaistvad, neil puudub tugev kilp, nagu see esineb tüüpilistel kõrgematel vähkidel.
Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad. Meie magevetes tavalise kirpvähi (Gammarus) rohekas värvus on tingitud karotinoididest, mis tekivad toiduks kasutatavates taimedes leiduvatest ühenditest karotiinidest.
Paljud kirpvähilised kaevuvad meeleldi ja kiiresti põhjasetetesse või tuhnivad seal toitu otsides. Mõned liigid kaevavad veekogu põhja tõelisi urge, näiteks Läänemeres elutsev kootvähk (Corophium) uuristab U-kujulisi tunneleid, kasutades tööriistadena oma võimsaid, kujult kooti meenutavaid tagatundlaid. Mitmed liigid valmistavad varjepaigaks tuppesid. Need põhjalähedase eluviisiga kirpvähilised, kes ei kaevu ega ehita urge või muid elamuid, varjavad end harilikult vetikate vahel, kivide all jm.
Kirpvähilistel on veekogudes tähtis sanitaarne roll, kuna nad hävitavad jõudumööda surnud kalu ja muid veeloomi, hoides sellega vett roiskumise eest.
Kirpvähilised moodustavad ka olulise kalade toiduvaru, jõeforellile ja mõnedele teistele liikidele on nad koguni põhitoiduks.
Madalmeres randade lähedal on väga sagedased tavaline kootvähk (Corophium volutator), (Bathyporeia pilosa), ookeani kirpvähk (Gammarus oceanicus), mere kirpvähk (Gammarus locusta) jt.
Tavaline kootvähk
Mere kirpvähk
Kootvähk on omale nime saanud suurte, kujult kooti meenutavate tagatundlate järgi, mis on eriti võimsalt arenenud isastel. Nad on 6-8 mm pikkused loomad, kes eelistatult elavad mudasel ja savisel merepõhjal. Kootvähid uuristavad põhjasetetesse 3-8 cm pikkusi tunneleid. Neid vähke kasutavad suurel hulgal toiduks veelinnud.
5 mm pikkune põlvikvähk on nime saanud põlvjalt kõverdunud tundlate järgi. Mitmed Läänemeres elutsevad kirpvähilised sooritavad vees vertikaalseid rändeid, mis on enamasti seotud valgustingimuste muutumisega. Ka muidu põhjalähedase eluviisiga põlvikvähk ja kootvähk võivad öösel veekogu põhjalt lahkuda ja tõusta pinnakihtidesse.
Küürakas harjaslabalane
Sügavamal meres on massilised perekonna harjaslabalase liigid tavaline harjaslabalane (Pontoporeia affinis) ja küürakas harjaslabalane (Pontoporeia femorata) - 7-9 mm pikkused kahvatukollast värvi arktilise päritoluga loomad, kes elutsevad meil jäänukitena hilisjääajast.
Eesti lääneranniku vetes on kõige tavalisem roosteselg-kirpvähk (Leptocheirus pilosus). See on väike (4-5 mm pikkune) heledatäpilise-punakaspruuni seljaga loom.
Ilusat valkjat, kollaste või pruunide täppide ja roheliste tundlatega 10 mm pikkust kirpvähilist Calliopius laeviusculus on leitud ainult Saaremaa lääne- ja Hiiumaa põhjarannikult ning pelglikku kirpvähki (Gammarus duebeni) vaid Saaremaa kagurannikult.
Liik Gammarus inaequicauda ja punakaspruun kuni 8 mm pikkune Melita palmata teatakse elutsevat vaid Vilsandi saare ümbruses.
Tavaline suurpea
Tavaline suurpea (Hyperia galba) elutseb ainult mere sügavamates osades. See on kuni 20 mm pikkune kahvatupunane või kollakas massiivse peaga kirpvähiline. Teatud aastaaegadel võib ta tõusta merepõhjast pinnakihtidesse, tungida mereristide kehasse ja toituda neist.
Jõe kirpvähk
Jõgedes ja allikates on väga tavaline jõe kirpvähk (Gammarus pulex).
Järve kirpvähk
Paljudes järvedes on arvukalt esindatud järve kirpvähk (Gammarus lacustris).
Liivast põhja eelistav reliktne kirpvähiline neljaogane pallasea (Pallasea quadrispinosa) elab vaid Peipsi ja Vagula järvedes, Rõuge Suurjärves ja Liinjärves. Selle vähi leiukohad vähenevad pidevalt.
1970. aastate algul sattus Baikali järvest Peipsisse liik Gmelinoides fasciatus.
Kasutamine kalastamisel
Eestis puudub traditsioon kirpvähiliste kasutamiseks õngesöödana, kuid nt Venemaal on kirpvähi kasutamine tuntud. Kirpvähi (Gammarus, vene k mormõšš) järgi on saanud oma nime ka kirptirk, venepäraselt mormõška.
Suvel püütakse kirpvähke põhjalt peenesilmalise kahvaga, kusjuures vesi aetakse enne sogaseks. Talvel lastakse põhjale õlekubud või kuuseoksad, milledesse kirpvähid meeleldi varju poevad.
Säilitada tuleks neid puukarbis koos põhjamudaga või niiskes nartsus, kuid jaheduses. Toita võib neid toore liha tükikestega.
Konksule aetakse pea poolt.
Lendõngitsejad jäljendavad kirpvähke kunstputukate sidumisel
Vt ka Vähilaadsed, Vaata artiklit: 941
Allikad:
V.Kor¾ets, Õngitsemine. Tlm., 2003
Vaata lisaks:
Järve kirpvähk (Gammarus lacustris)Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
Vähilaadsed