Otsingu tulemused:

1. Öfuguggi / Afuggafiskur (mürgikala Islandi folklooris)
2. Aadria kääbuslõhi, aadria forell (Salmo obtusirostris)
3. Abanti forell (Salmo abanticus)
4. Ahing (västar; angerjaahing)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahvenamaa
7. Akdere forell (Salmo chilo)
8. Akvakultuur
9. Alakiri forell (Salmo kottelati)
10. Alara forell (Salmo opimus)
11. Albaania forell (Salmo balcanicus)
12. Alpi forell (Salmo cenerinus)
13. Ambla jõgi (Albu jõgi)
14. Ameerika paalia ehk oja-mägihõrnas (Salvelinus fontinalis)
15. Amemasu (koletiskala Jaapanis)
16. Anadroomsus
17. Andmeid mudamaimu kohta. Meriforellist (raamat)
18. Anisakiaas (anisakidoos)
19. Antsla jõgi
20. Apatši forell (Oncorhynchus apache)
21. Aravuse kalakasvandus
22. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
23. Arno
24. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
25. Baffini laht
26. Balkani forell (Salmo dentex)
27. Bass
28. Belaja (Kama)
29. Berberi forell (Salmo akairos)
30. Bete Lotto
31. Bigmouth
32. Böx
33. Catch and release
34. Charente jõgi
35. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
36. Colorado jõgi
37. Columbia jõgi
38. Como järv
39. Coruhi forell (Salmo coruhensis)
40. Dinaari forell (Salmo farioides)
41. Draa forell (Salmo multipunctata)
42. Eesti joad
43. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
44. Eizenami forell (Salmo ezenami)
45. Elavhõbe (Hg)
46. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
47. Esna jõgi
48. Eufrati forell (Salmo euphrataeus)
49. Eurühaliinne
50. Eutroofne järv (rohketoiteline järv)
51. Fibreno forell (Salmo fibreni)
52. Filee
53. Fileenuga
54. Fileerimine
55. Forell (Salmo trutta)
56. Forell-röövpardkala (Raiamas bola)
57. Forell. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid (Raamat)
58. Forellahvenad (Micropterus)
59. Forellgalaks (Galaxias truttaceus)
60. Forellramul (Capoeta trutta)
61. Formoosa sima (Oncorhynchus formosanus)
62. Galaksid (Galaxias)
63. Galax
64. Garda forell (Salmo carpio)
65. George'i järve petukoletis (USA)
66. Gila forell (Oncorhynchus gilae)
67. Gnosjödraget
68. Graavikala
69. Graavitud lõhe
70. Haka
71. Hakk-kala
72. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
73. Halliste jõgi
74. Harilik haug, haug (Esox lucius)
75. Harjus (Thymallus thymallus)
76. Haug toidukalana
77. Heintz Karl
78. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
79. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
80. Härjanurme kalakasvandus
81. Idalõhed (Oncorhynchus)
82. Idaohridi forell (Salmo aphelios)
83. Invincible (Nilsu)
84. Iwame forell (Oncorhynchus iwame)
85. Jõeelustik ehk potamobios
86. Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
87. Jõeforell (Salmo trutta morpha fario)
88. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
89. Jämtland
90. Järveforell (Salmo trutta morpha lacustris)
91. Kaiavere järv
92. Kalad ja linnud itelmeeni uskumustes
93. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
94. Kalakasvatus
95. Kalakasvatus Eestis
96. Kalakirjandus
97. Kalandus
98. Kalapääsud
99. Kalatiik
100. kappar
101. Karilatsi kalamajand
102. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
103. Karpkalakasvatus Eestis
104. Karpkalast kulinaarselt
105. Karusforell
106. Kaspia forell (Salmo caspius)
107. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
108. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
109. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
110. Keldi forell (Salmo ferox)
111. Kingtrout
112. Kirpvähilised
113. Knockanare Well (püha kaev Iirimaal)
114. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
115. Kolga laht
116. Krevett õngesöödana
117. Kristivomer (Salvelinus namaycush)
118. Kuldforell (Oncorhynchus aguabonita)
119. Kärbsed õngesöödana
120. Lõheema ja forelliema (islandi folkloor)
121. Landilugu: dr Heintz
122. Landilugu: Mepps
123. Landilugu: Nilsu
124. Landilugu: Räsänen
125. Landilugu: Toby
126. Landilugu: Ugly Duckling
127. Lendõngerull
128. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
129. Liguuria forell (Salmo rhodanensis)
130. Linnaveski (Linnaveske) paisjärv
131. Loðsilungur / Lodsilungur / Shaggi forell (mürgiforell Islandil)
132. Loch Awe koletis (järvekoletis Šotimaal)
133. Lohja järv
134. Loke
135. Lourose forell (Salmo lourosensis)
136. Lumë forell (Salmo lumi)
137. Lõhed (Salmo)
138. Lõhemarja-konks
139. Lõhepüük
140. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
141. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
142. Magribi forell (Salmo macrostigma)
143. Makedoonia forell (Salmo macedonicus)
144. Malloch Peter Duncan
145. Malma (Salvelinus malma)
146. Marinkad (Schizothorax)
147. Marmorforell (Salmo marmoratus)
148. Maroko forell (Salmo pellegrini)
149. Mehhiko forell (Oncorhynchus chrysogaster)
150. Melvini forell (Salmo nigripinnis)
151. MEPPS
152. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
153. Merisutt (Petromyzon marinus)
154. Montenegro forell (Salmo montenigrinus)
155. must bass
156. Musta mere lõhe (Salmo labrax)
157. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
158. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
159. Mörrum (jõgi)
160. Naissaar
161. Nottinghami rull
162. Ohridi forell (Salmo letnica)
163. Okumusi forell (Salmo okumusi)
164. Osmootne rõhk
165. Paaliad ehk mägihõrnad (Salvelinus)
166. Pelagonija forell (Salmo pelagonicus)
167. Pihtla kalakasvandus
168. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
169. Post, Ilme
170. Prespa forell (Salmo peristericus)
171. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
172. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
173. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
174. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
175. Põlula Kalakasvatuskeskus
176. Pähkla kalakasvatus
177. Päikesekalalased (Centrarchidae)
178. Röövpardkalad (Raiamas)
179. Rakfisk ehk norra hapukala
180. Ramulad (Capoeta)
181. Randal (Phoca vitulina)
182. Rannak Linda
183. Reinvaldt, Edvin Leopold Rudolph
184. Rize forell (Salmo rizeensis)
185. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
186. Roheforell (Salmo viridis)
187. Roosna-Alliku kalakasvandus
188. Räsänen
189. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
190. Schieffermülleri forell (Salmo schiefermuelleri)
191. Sevani lõhe, išhan (Salmo ischchan)
192. Seyhani forell (Salmo labecula)
193. Siig spordikalana Skandinaavias
194. Siirdekalad
195. Soomuste mahavõtmine
196. Spöket
197. Suur hiidteib (Ptychocheilus grandis)
198. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
199. Suursuu forellahven (Micropterus salmoides)
200. Zeta forell (Salmo taleri)
201. Zrmanja forell (Salmo zrmanjaensis)
202. Tartarkaste
203. Thor (lant)
204. Tigrise forell (Salmo tigridis)
205. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
206. Tiskre oja
207. Toby
208. Trolling Spoon (Nils Master)
209. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
210. Tursk eestlaste suus
211. Tuvikene, Arvo
212. Türgi forell (Salmo platycephalus)
213. Türreeni forell (Salmo cetti)
214. Ugly Duckling
215. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
216. Vagula järv
217. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
218. Veskijärv (Nõmme Veskijärv, Nõmme järv, Nõmmeveski paisjärv)
219. Vihula järv (Vihula paisjärv, Vihula veehoidla)
220. Vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
221. Vimb (Vimba vimba)
222. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
223. Visova forell (Salmo visovacensis)
224. Võistre järv (Võistvere järv)
225. Võldas (Cottus gobio)
226. väike tobias (nigli, väiketobias)
227. Väikesuu forellahven (Micropterus dolomieu)
228. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
229. Väinjärv (Veinjärv)
230. Witch
231. Õngerulli ajalugu
232. Õngu noorkalakasvatus OÜ
233. Äntu ja Nõmme järved

Kirpvähilised

Kirpvähilised (Amphipoda)

Kirpvähiliste selts kuulub ülemvähkide (Malacostraca) alamklassi: seltsi kuulub üle 6000 erineva liigi, kellest enamus elutseb meredes, kuid üsna paljud asustavad ka magevett. Eesti vetes on kirpvähilised tavalised asukad, kokku arvatakse neid meie alal elavat kuni 20 liiki, kusjuures merest on praeguseks leitud 14 ja siseveekogudest on kindlalt teada 4 liigi esinemine.

Kirpvähilised on tillukesed, enamasti 5-15 mm pikkused vähid, kellele on iseloomulik külgedelt lapik ja kõverdunud keha. 

Veekogus liiguvad nad edasi kas ujudes, hüpates või roomates-ronides. Väga tüüpiline on kirpvähilistele küljeli ujumine ja järsud hüpped (siit ka nimi), küljeli ujuvad nad eelkõige madalates veekogudes ja kaldaäärses vees, sügavamal toimub ujumine selg ülespoole. Ujumisel kasutavad nad tagakeha kolme esimest jalapaari, mille küljes on arvukalt hõljumist soodustavaid harjaseid. Hüppeid sooritatakse tagakeha lõpus paiknevate sabajalgadega. Kirpvähid võivad ka roomata veekogu põhjal või ronida veetaimedel rindmikujalgade abil. 

Kirpvähiliste kehakatted on õhukesed ja tihti isegi läbipaistvad, neil puudub tugev kilp, nagu see esineb tüüpilistel kõrgematel vähkidel. 
Värvuselt on nad reeglina hallikad, pruunikad või rohekad. Meie magevetes tavalise kirpvähi (Gammarus) rohekas värvus on tingitud karotinoididest, mis tekivad toiduks kasutatavates taimedes leiduvatest ühenditest karotiinidest.

Paljud kirpvähilised kaevuvad meeleldi ja kiiresti põhjasetetesse või tuhnivad seal toitu otsides. Mõned liigid kaevavad veekogu põhja tõelisi urge, näiteks Läänemeres elutsev kootvähk (Corophium) uuristab U-kujulisi tunneleid, kasutades tööriistadena oma võimsaid, kujult kooti meenutavaid tagatundlaid. Mitmed liigid valmistavad varjepaigaks tuppesid. Need põhjalähedase eluviisiga kirpvähilised, kes ei kaevu ega ehita urge või muid elamuid, varjavad end harilikult vetikate vahel, kivide all jm.

Kirpvähilistel on veekogudes tähtis sanitaarne roll, kuna nad hävitavad jõudumööda surnud kalu ja muid veeloomi, hoides sellega vett roiskumise eest. 

Kirpvähilised moodustavad ka olulise kalade toiduvaru, jõeforellile ja mõnedele teistele liikidele on nad koguni põhitoiduks.

Madalmeres randade lähedal on väga sagedased tavaline kootvähk (Corophium volutator), (Bathyporeia pilosa), ookeani kirpvähk (Gammarus oceanicus), mere kirpvähk (Gammarus locusta) jt.

Tavaline kootvähk

Mere kirpvähk

Kootvähk on omale nime saanud suurte, kujult kooti meenutavate tagatundlate järgi, mis on eriti võimsalt arenenud isastel. Nad on 6-8 mm pikkused loomad, kes eelistatult elavad mudasel ja savisel merepõhjal. Kootvähid uuristavad põhjasetetesse 3-8 cm pikkusi tunneleid. Neid vähke kasutavad suurel hulgal toiduks veelinnud.

5 mm pikkune põlvikvähk on nime saanud põlvjalt kõverdunud tundlate järgi. Mitmed Läänemeres elutsevad kirpvähilised sooritavad vees vertikaalseid rändeid, mis on enamasti seotud valgustingimuste muutumisega. Ka muidu põhjalähedase eluviisiga põlvikvähk ja kootvähk võivad öösel veekogu põhjalt lahkuda ja tõusta pinnakihtidesse.

Küürakas harjaslabalane

Sügavamal meres on massilised perekonna harjaslabalase liigid tavaline harjaslabalane (Pontoporeia affinis) ja küürakas harjaslabalane (Pontoporeia femorata) - 7-9 mm pikkused kahvatukollast värvi arktilise päritoluga loomad, kes elutsevad meil jäänukitena hilisjääajast. 

Eesti lääneranniku vetes on kõige tavalisem roosteselg-kirpvähk (Leptocheirus pilosus). See on väike (4-5 mm pikkune) heledatäpilise-punakaspruuni seljaga loom.

Ilusat valkjat, kollaste või pruunide täppide ja roheliste tundlatega 10 mm pikkust kirpvähilist Calliopius laeviusculus on leitud ainult Saaremaa lääne- ja Hiiumaa põhjarannikult ning pelglikku kirpvähki (Gammarus duebeni) vaid Saaremaa kagurannikult.
Liik Gammarus inaequicauda ja punakaspruun kuni 8 mm pikkune Melita palmata teatakse elutsevat vaid Vilsandi saare ümbruses.

Tavaline suurpea

Tavaline suurpea (Hyperia galba) elutseb ainult mere sügavamates osades. See on kuni 20 mm pikkune kahvatupunane või kollakas massiivse peaga kirpvähiline. Teatud aastaaegadel võib ta tõusta merepõhjast pinnakihtidesse, tungida mereristide kehasse ja toituda neist.

Photo/picture of Gammarus pulex (Gammarus pulex)
Jõe kirpvähk

Jõgedes ja allikates on väga tavaline jõe kirpvähk (Gammarus pulex). 

Järve kirpvähk

Paljudes järvedes on arvukalt esindatud järve kirpvähk (Gammarus lacustris). 
Liivast põhja eelistav reliktne kirpvähiline neljaogane pallasea (Pallasea quadrispinosa) elab vaid Peipsi ja Vagula järvedes, Rõuge Suurjärves ja Liinjärves. Selle vähi leiukohad vähenevad pidevalt. 
1970. aastate algul sattus Baikali järvest Peipsisse liik Gmelinoides fasciatus.


Kasutamine kalastamisel

Eestis puudub traditsioon kirpvähiliste kasutamiseks õngesöödana, kuid nt Venemaal on kirpvähi kasutamine tuntud. Kirpvähi (Gammarus, vene k mormõšš) järgi on saanud oma nime ka kirptirk, venepäraselt mormõška.

Suvel püütakse kirpvähke põhjalt peenesilmalise kahvaga, kusjuures vesi aetakse enne sogaseks. Talvel lastakse põhjale õlekubud või kuuseoksad, milledesse kirpvähid meeleldi varju poevad. 
Säilitada tuleks neid puukarbis koos põhjamudaga või niiskes nartsus, kuid jaheduses. Toita võib neid toore liha tükikestega.
Konksule aetakse pea poolt.

Lendõngitsejad jäljendavad kirpvähke kunstputukate sidumisel



Vt ka VähilaadsedVaata artiklit: 941

Allikad:
http://www.zbi.ee/satikad/vahid/kirp/
V.Kor¾ets, Õngitsemine. Tlm., 2003

Vaata lisaks:

Järve kirpvähk (Gammarus lacustris)
Jõe kirpvähk (Gammarus pulex)
Vähilaadsed