Otsingu tulemused:

1. Akvitaania haug (Esox aquitanicus)
2. Alpi haug (Esox cisalpinus)
3. Alžeeria haugparrak (Luciobarbus callensis)
4. Ameerika haug (Esox americanus)
5. Amuuri haug (Esox reichertii)
6. Andaluusia haugparrak (Luciobarbus sclateri)
7. Apollo-haugdaanio (Luciosoma setigerum)
8. Araali haugparrak (Luciobarbus brachycephalus)
9. Biskra haugparrak (Luciobarbus biscarensis)
10. Bocage'i haugparrak (Luciobarbus bocagei)
11. Escherichi haugparrak (Luciobarbus escherichii)
12. Fileerimine (haug)
13. Graellsi haugparrak (Luciobarbus graellsii)
14. Guadiana haugparrak (Luciobarbus microcephalus)
15. Guercifi haugparrak (Luciobarbus guercifensis)
16. Guirao haugparrak (Luciobarbus guiraonis)
17. Harilik haug, haug (Esox lucius)
18. Harilik haugangerjas (Muraenesox bagio)
19. Harilik haugdaanio (Luciosoma bleekeri)
20. Harilik noolhaug (Sphyraena sphyraena)
21. Haug - legendaarsed suurhaugid
22. haug 16,2 kg
23. haug 16,21 kg
24. Haug komi pärimuses
25. Haug pärimuses
26. Haug püügikalana
27. Haug toidukalana
28. Haug. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
29. Haugangerjad (Muraenesox)
30. Haugangerlased (Muraenesocidae)
31. Haugasraid (Aetobatus)
32. Haugdaaniod (Luciosoma)
33. Haugi kudemine
34. Haugi loomine (pärimus; Eisen)
35. Haugi magu õngesöödana
36. Haugi soolikas (paik soome mütoloogias)
37. Haugi veri (pärimus, kalastusmaagia; Loorits)
38. Haugid (Esox)
39. Haugilised (Esociformes)
40. Haugist handi pärimuses
41. Haugisöömisest Sabanejevi raamatus
42. Haugjas mokkparrak (Labeobarbus lucius)
43. Haugjärv (Aheru Haugjärv)
44. Haugjärv (Kurtna Haugjärv, Havijärv)
45. Haugjärv (Ämmassaare Haugjärv)
46. Haugkarbid (Luciocyprinus)
47. Hauglased (Esocidae)
48. Hauglatik (Luciobrama macrocephalus)
49. Haugmarinka (Schizothorax esocinus)
50. Haugparrakad (Luciobarbus)
51. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
52. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
53. Ibeeria haugparrak (Luciobarbus comizo)
54. Iraani haugparrak (Luciobarbus barbulus)
55. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
56. Jordani haugparrak (Luciobarbus longiceps)
57. Kaspia haugparrak (Luciobarbus caspius)
58. Kosswigi haugparrak (Luciobarbus kosswigi)
59. Kottelati haugparrak (Luciobarbus kottelati)
60. Kreeka haugparrak (Luciobarbus graecus)
61. Läänekreeka haugparrak (Luciobarbus albanicus)
62. Lüüdia haugparrak (Luciobarbus lydianus)
63. Laiguline haugangerjas (Cynoponticus ferox)
64. Laiguline haugasrai (Aetobatus ocellatus)
65. Langsoni haugkarp (Luciocyprinus langsoni)
66. Maghrebi haugparrak (Luciobarbus maghrebensis)
67. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
68. Makrellhauglased (Scomberesocidae)
69. Mesopotaamia haugparrak (Luciobarbus subquincunciatus)
70. Mosuli haugparrak (Luciobarbus xanthopterus)
71. Must haug (Esox niger)
72. Naru haugasrai (Aetobatus narutobiei)
73. Niituim-haugdaanio (Luciosoma trinema)
74. Noolhauglased ehk barrakuudad (Sphyraenidae)
75. Orontese haugparrak (Luciobarbus pectoralis)
76. Pallary haugparrak (Luciobarbus pallaryi)
77. Peen haugparrak (Luciobarbus leptopogon)
78. Pellegrini haugdaanio (Luciosoma pellegrinii)
79. Piits-haugasrai (Aetobatus flagellum)
80. Pikknina-haugparrak (Luciobarbus nasus)
81. Rabati haugparrak (Luciobarbus rabatensis)
82. Rifi haugparrak (Luciobarbus rifensis)
83. Roheline noolhaug (Sphyraena viridensis)
84. Setifi haugparrak (Luciobarbus setivimensis)
85. Soomushaug (soome hiigelhaug Kalevalas)
86. Steindachneri haugparrak (Luciobarbus steindachneri)
87. Suur haugparrak (Luciobarbus esocinus)
88. Zayani haugparrak (Luciobarbus zayanensis)
89. Tähniline haugdaanio (Luciosoma spilopleura)
90. Tensifti haugparrak (Luciobarbus magniatlantis)
91. Tigrise haugparraki (Luciobarbus mystaceus)
92. Triibuline haugkarp (Luciocyprinus striolatus)
93. Trollhaug / trollgädda (kala Rootsi folklooris)
94. Tuulehaug (Belone belone)
95. Tuulehaugid (Belone)
96. Tuulehaugilised (Beloniformes)
97. Tuulehauglased (Belonidae)
98. Täpik-haugasrai (Aetobatus narinari)
99. Usbeki haugtõugjas (Aspiolucius esocinus)
100. Valgetäpik-haugasrai (Aetobatus laticeps)
101. Vatnagedda / Eiturgedda (mürgihaug Islandi folklooris)
102. Yahyaoui haugparrak (Luciobarbus yahyaouii)
103. Yamaguchi haugangerjas (Muraenesox yamaguchiensis)

Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)

Kikkajärv, ka Kikajärv, Suurjärv

Võrumaal, Varstu vallas, Paganamaa küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6386756

57°35'25" N

Y

670648

26°51'14" E

Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond

Pindala 20,2 ha, keskmine sügavus 11,7 m, suurim sügavus 22,5 m, pikkus 975 m, laius 300 m, kaldajoone pikkus 2 472 m

Valgala pindala 12,4 km2, veevahetus 1 kord aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2152100

Võru maakonna lõunaserval, Rõugest 18 km lõuna-edelas, asub otse Eesti-Läti piiril neljast järvest (Kikka-, Sarapuu, Liiva- ja Mudajärv) koosnev aheljärvestik.

Kikkajärv on aheljärvestiku kõige kirdepoolsem järv, ida-lääne suunas enam-vähem 1 km pikkune. Tema 20,4 ha suurusest pindalast kuulub Eesti Vabariiki 12 ha. Nägus kaskedega saar järve idaosas kuulub Lätile. Järve kõige sügavam koht (22,5 m) on saarest loodes. Oru veerud tõusevad järve kohal 15-20-kraadise nurga all väga kõrgele. Eesti-poolesel küljel asub 166 m kõrgune Kikkamägi, Läti-poolne orukallas näib olevat veelgi kõrgem. Järve ümbruses on ülekaalus endised põllu- ja heinamaad, mis vahelduvad metsatukkade ja põõsastega. Järve kallast piirab lepik, kus puude ümber väändub looduslikult kasvav humal. Kaldad on enamasti kõvad, vesi järsult süvenev.

Lähtejärv, mille edelaotsast algav Piirioja suubub Sarapuu järve. Järve vesi on kollakasroheline kuni helepruun, vähe läbipaistev (1,3-1,6 m) ning tugevasti kihistunud. Taimestikuvöönd on kitsas, liikide arv keskmine (15).

Kaladest esineb järves haug, ahven, särg, kiisk. Järves elutseb jõevähk.

Muistend pajatab, et saar järves ja kivid järve ääres on toodud Vanapagana poolt, kes tahtnud siia silda ehitada. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977/

Haug, ahven, särg, kiisk. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/