Otsingu tulemused:
1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised
Kiilid ja nende vastsed
Kiilid ja nende vastsed
Lapik vesikiil (Libellula depressa)
Erinevaid kiililisi (Odonata) on palju: maailmas on tuhandeid liike, Eestis vaid 57.
Kiililisi iseloomustab kõige enam nende pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Tavaliselt on kiilide keha erksalt värvunud, enamasti rohelise või sinise kirju. Kiililised jaotatakse kahte rühma.
Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased, kelle isaste tiivad on sinised.
Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid - tondihobulased, samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Tiibade ja keha mõõtmeid arvestades on kiililised suurimad putukad Eestis.
Kiililised on röövtoidulised, kes püüavad saaki õhust. Kiilidel on tugevad lõuad. Nende ogadega varustatud jalad moodustavad koos omapärase püüniskorvi, millega lennul putukaid püüda. Kiililised on aktiivsemad soojade päikesepaisteliste ilmadega.
Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil.
Õhtuti ja hommikuti leiab kiile kaldaäärselt taimestikult, päeval lendavad nad vee kohal. Putukaist toituvaile kaladele on nad püsitoiduks.
Harilik vesihobu (Gomphus vulgatissimus)
Kiilid on hea sööt säina ja turva püüdmiseks, nii lendõngega kui ka ujukõngega. Korjata saab neid varahommikuti tarnade küljest, päeval aga püüda liblikavõrguga. Konksu teravik torgatakse kiili kaela alt kehasse ja tuuakse ca 2 cm kaugusel sabaotsast välja. Vahel lõigatakse tiivad maha, saba seotakse aga lipsutamiili külge.
Hariliku vesihobu vastne
Vastsed on sihvakad või jässakad, 2-5 cm pikkused, pruunjas- või kollakasrohelised, elutsevad kalda lähedal mudas, rohumätastes ja kivide all. Neid leitakse kahva või rehaga kaldale tõmmatud kõntsast. Enne kiilideks moondumist (kevad-suvel) tulevad vastsed kaldale, siis võib neid korjata suuremas koguses. Vastseid säilitatakse purgis vee sees, mida 2-3 korda päevas vahetatakse.
Konksule võib vastseid sättida nii pea kui ka saba poolt. Väga hästi võtavad kalad kiilivastseid kiilide väljalennu ajal, mis kestab nädalapäevad. Võtavad kõik karplased ja ahvenad.
Kalade toiduks on kiilide hulgast tähtsamad tondihobu, kõrsik, vesihobu, liidrik, vesineitsik ja vesikiil.
Vt Sarvikliidrik, Vaata artiklit: 1835
Vt Pruun-tondihobu, Vaata artiklit: 1837
Vt Rohe-tondihobu, Vaata artiklit: 1840
Vt Harilik vesineitsik, Vaata artiklit: 1841
Allikad:
V.Koržets, Õngitsemine. Tln., 2003