Otsingu tulemused:

1. Aiu (Plecoglossus altivelis)
2. Ambar-Ona (usbeki naisjumalus; Kesk-Aasia)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Angling
5. Ankrupoi
6. Antrea kalavõrk
7. balsa
8. Balsax
9. Berenike juuksed
10. Bete Krokodil
11. Colmic
12. Cottus (kaubamärk)
13. Cuchivilo (merekoletis Chiloe saarestikus)
14. Cursus
15. Duduk (talõši vihmajumalus)
16. Gerni allveelaev
17. Hait / Agah (abhaasi merejumal)
18. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
19. Hülgevõrk
20. Juda (lõuna-slaavi kuri naisvaim)
21. Kajakk
22. Kaladest evengi mütoloogias
23. Kalavõrk
24. Kaldanoot
25. Karkinos (hiigelkrabi antiikmütoloogias)
26. Ketasrull
27. Ketasund
28. Kevikulised ja nende vastsed
29. Kiilid ja nende vastsed
30. Kiluvõrk
31. Kimudega võrk
32. Kodeš / Kodes (adõgee merejumal)
33. Koger (Carassius carassius)
34. Krevetilised (Caridea)
35. Kulullû (müütiline olend Mesopotaamias)
36. Käba
37. Kärbsed õngesöödana
38. Käsiõng
39. Laos
40. Lestavõrk
41. Liblikate röövikud
42. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
43. Loomislugu joruba mütoloogias
44. Lõhevõrk
45. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
46. Mailid
47. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
48. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
49. Nakkepüünised
50. Nakkevõrk
51. Niitvetikas (Vesijuus)
52. Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
53. Nuraagi veetemplid Sardiinias
54. Pelaagiline traalnoot
55. Peremärk
56. Plakoidsoomus ehk nahahammas
57. Poi
58. Prussakas ja tarakan
59. Pull
60. Põhjanoot
61. Põhjatraalnoot
62. Roigasund
63. Ruhi
64. Räimevõrk
65. Saraswati (emajumalanna hinduismis, džainismis ja budismis)
66. Seapekk
67. Seinnoodapüük
68. Selis
69. Siig spordikalana Skandinaavias
70. Sillivõrk
71. Silmlased (Petromyzontidae)
72. Suvannamaccha (merineitsi-printsess Kagu-Aasia hinduimis)
73. Tooder
74. Traalnoot
75. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
76. Ujuk
77. Ujukinöör
78. Und
79. Veeristsed (vee pühitsemine komidel)
80. Vetevaim komi mütoloogias
81. Võrgu rakendamine
82. Võrgupüük
83. Võrgutähis
84. Õngejada
85. Õngenöör
86. Õngpüünised

Kevikulised ja nende vastsed

Kevikulised (lad k Plecoptera; ingl k stoneflie; vene k vesnjanka)

Harilik kevik
Kevikulised on vaegmoondeliste putukate selts; maailmas umbes 3000 liiki,  Eestis teada üle 20 liigi, kuid tõenäoliselt elab neid siin umbes 30. 

Kevikud on  tagasihoidlikult mustades ja pruunides toonides värvunud putukad, kehapikkus ulatub 3 millimeetrist 5 sentimeetrini. Pea on kevikutel kolmnurkne, liitsilmad hästi arenenud. Jalgu on kolm paari, need on pikad ja saledad jooksujalad.
Kevikulisi leitakse tavaliselt vooluveekogude lähedusest. Kuigi enamuse liikide puhul on tegu lennuvõimeliste loomadega, lendavad kevikud vaid harva ja lühikesi vahemaid. Kevikute väljalend langeb varakevadele (siit ka nimi), mil nad sagivad massiliselt kaldataimestiku kohal. Enamasti aga istuvad loomad kaldataimedel, kividel jne. Paljude liikide valmikud on aktiivsed ainult öösiti või päikeseloojangu ajal.

Eestis on kevikulisi sugukondadest:
CapniidaeChloroperlidae (rohekeviklased - kärestikukevik, liivakevik); Leuctridae (salekeviklased); Nemouridae (keviklased - harilik kevik jt); Perlodidae (kollakeviklased - harilik kollakevik, kollane kirjukevik, pruun kirjukevik jt);  Taeniopterygidae (talikeviklased - talikevik jt) 

Kõigi kevikuliste vastsed elutsevad magevees, eelistades vooluveekogusid, sest nad vajavad väga hapnikurikast vett. Vastsed on kehakujult vanematega väga sarnased, iseloomulikud on väga hästi arenenud suised. Viimase kasvujärgu vastsetele (nümfidele) tekivad kestumisel tiivaalgmed. Kevikute vastsed on kehvad ujujad, seetõttu ujuvad nad väga harva. Vastsed elavad kas vabalt veekogu põhjas või kaevuvad kivide ja muu selletaolise alla. Just kivide alt tasub neid ka kalamehel otsida. Vastsete hulgas leidub nii röövelulisi kui ka orgaanilistest laguproduktidest (nt lehtedest) toitujaid, mõned söövad ka fütobentost.

Hariliku keviku vastne

Kevikuvastseid söövad väga meelsasti kõik kalad. Õngitsemisel kasutatakse tundlikku ujukõnge. Vastsed pannakse 1-2 kaupa peenele konksule. Hästi võtavad kalad ka kevikute valmikuid.

Lendõngitsejad jäljendavad kunstputukate sidumisel ka kevikulisi. 

Allikad:
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/kevik/kevik_s.htm
http://et.wikipedia.org/wiki/Kevikulised