Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)

Keeri järv, ka Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv

P1010026.JPG (109 KB)

Tartumaal, Nõo ning Puhja valdades, Keeri, Härjanurme ja Võsivere külade juures asuv avalik järv

Järv paikneb Puhjast 4 km lõunakagu pool

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6467514

58°19'28" N

Y

643619

26°27'5" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 127,2 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 127,3 ha, keskmine sügavus 3 m, suurim sügavus 4,5 m, pikkus 1 850 m, laius 1 200 m, kaldajoone pikkus 8 988 m

Valgala pindala 408 km2, veevahetus 30 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2084100

Järve ümbritsevad niisked heinamaad ja põõsastikud, läänes ja idas ulatuvad põllustatud alad võrdlemisi lähedale.

Keeri järv

Keeri järv koosneb kahest tugevasti eraldatud osast: Keeri ehk Suurjärvest idas ja Härjanurme ehk Väikejärvest läänes. Suurjärv on sügavam ja väga tugeva läbivooluga (järvest voolab läbi Suur-Emajõkke suubuv Elva jõgi), kitsa järvekaela kaudu Suurjärvega ühendatud Väikejärv on madalam ja nõrga läbivooluga (siia tuleb Karijärvest oja). Järvest väljavoolaval Elva jõel asub Ulilas madal tamm. Suurvee ajal tõuseb järve veepind 1-2 m ning on sellal Suur-Emajõega ühel tasemel.

Keeri järve kaldajoon on võrdlemisi liigestatud, kaldad ise madalad, mudased või turbased. Laialdaselt tungib järvele peale õitsik. Põhi on kaetud mudaga, mille paksus M. zur Mühleni andmeil on ligi 7 m. Vesi on rohekaskollane, üsna läbipaistev (3,1 m). Hapnikku leidub vees küllaldaselt, talvist ummuksile jäämist ei esine. Elva jõe suubumiskoht ei kattu talvel jääga.

Taimestik on väga liigirikas (30 liiki). Taimhõljum on vaene, vähe on ka loomhõljumit, kuigi see on üsna liigirikas (46 liiki) ning sisaldab ka mõningaid harildasemaid liike.

Keeri järve kalastik on liigirikas ning selle koosseis sõltub Emajõelt ja Elva jõest sisserändavatest kaladest. Kõige ohramalt on saadud latikat ja särge, järgnevad ahven, haug, nurg, roosärg. On kiiska, säinast, rünti, linaskit, viidikat, kokre, luukaritsat jm. Püükides on olnud enam kui meetri pikkusi ja enam kui 10 kg raskusi hauge.

Keeri järve omaaegne rikkalik vähistik hukkus vähikatku tõttu 1896/97 ja pole hiljem taastunud.

Järv on linnurikas, siin pesitseb tuttpütt, sinikael-, piil- ja rägapart, mustviires, hüüp, rooloorkull jt. Rändeajal võib näha luiki ja hanesid.

Rohkesti on järves ondatrat, kes 1947. a. lasti läheduses olevasse Emajõkke. Järve väljavoolul on kohatud kobrast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Keeri järvest voolab läbi Elva jõgi, mis ühendab järve Emajõega. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, nurg, koger, viidikas, roosärg, koha. /Õngitsemine, Tln 2003/

Tänapäeval on Keeri järv oluline liigikaitse seisukohalt: siin elavad rahvusvaheliselt tähtsad kalaliigid nagu tõugjas, hink ja vingerjas. 

2006. a moodustati Keeri-Karijärve looduskaitseala - sellest loe lähemalt: Piret Kiristaja, Keeri-Karijärve looduskaitseala. Eesti Loodus, 2006/9, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1659_1645.html 

Kalastamine on järvel keelatud 1.maist- 25. maini. kalapüük on võimalik ainult paadist.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Elva jõgi