Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)

Keeri järv, ka Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv

Tartumaal, Nõo ning Puhja valdades, Keeri, Härjanurme ja Võsivere külade juures asuv avalik järv

Järv paikneb Puhjast 4 km lõunakagu pool

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 127,2 ha, saarte pindala 0,1 ha, pindala kokku 127,3 ha, keskmine sügavus 3 m, suurim sügavus 4,5 m, pikkus 1 850 m, laius 1 200 m, kaldajoone pikkus 8 988 m

Valgala pindala 408 km², veevahetus 30 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2084100

Järve ümbritsevad niisked heinamaad ja põõsastikud, läänes ja idas ulatuvad põllustatud alad võrdlemisi lähedale.

Keeri järv koosneb kahest tugevasti eraldatud osast: Keeri ehk Suurjärvest idas ja Härjanurme ehk Väikejärvest läänes. Suurjärv on sügavam ja väga tugeva läbivooluga (järvest voolab läbi Suur-Emajõkke suubuv Elva jõgi), kitsa järvekaela kaudu Suurjärvega ühendatud Väikejärv on madalam ja nõrga läbivooluga (siia tuleb Karijärvest oja). Järvest väljavoolaval Elva jõel asub Ulilas madal tamm. Suurvee ajal tõuseb järve veepind 1-2 m ning on sellal Suur-Emajõega ühel tasemel.

Keeri järve kaldajoon on võrdlemisi liigestatud, kaldad ise madalad, mudased või turbased. Laialdaselt tungib järvele peale õitsik. Põhi on kaetud mudaga, mille paksus M. zur Mühleni andmeil on ligi 7 m. Vesi on rohekaskollane, üsna läbipaistev (3,1 m). Hapnikku leidub vees küllaldaselt, talvist ummuksile jäämist ei esine. Elva jõe suubumiskoht ei kattu talvel jääga.

Taimestik on väga liigirikas (30 liiki). Taimhõljum on vaene, vähe on ka loomhõljumit, kuigi see on üsna liigirikas (46 liiki) ning sisaldab ka mõningaid harildasemaid liike.

Keeri järve kalastik on liigirikas ning selle koosseis sõltub Emajõelt ja Elva jõest sisserändavatest kaladest. Kõige ohramalt on saadud latikat ja särge, järgnevad ahven, haug, nurg, roosärg. On kiiska, säinast, rünti, linaskit, viidikat, kokre, luukaritsat jm. Püükides on olnud enam kui meetri pikkusi ja enam kui 10 kg raskusi hauge.

Keeri järve omaaegne rikkalik vähistik hukkus vähikatku tõttu 1896/97 ja pole hiljem taastunud.

Järv on linnurikas, siin pesitseb tuttpütt, sinikael-, piil- ja rägapart, mustviires, hüüp, rooloorkull jt. Rändeajal võib näha luiki ja hanesid.

Rohkesti on järves ondatrat, kes 1947. a. lasti läheduses olevasse Emajõkke. Järve väljavoolul on kohatud kobrast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Keeri järvest voolab läbi Elva jõgi, mis ühendab järve Emajõega. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, nurg, koger, viidikas, roosärg, koha. /Õngitsemine, Tln 2003/

Tänapäeval on Keeri järv oluline liigikaitse seisukohalt: siin elavad rahvusvaheliselt tähtsad kalaliigid nagu tõugjas, hink ja vingerjas. 

2006. a moodustati Keeri-Karijärve looduskaitseala - sellest loe lähemalt: Piret Kiristaja, Keeri-Karijärve looduskaitseala. Eesti Loodus, 2006/9, http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1659_1645.html 

Kalastamine on järvel keelatud 1.maist- 25. maini. kalapüük on võimalik ainult paadist.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks: