Otsingu tulemused:
2. Allika-lõunateib (Telestes fontinalis)
3. Angerjas ja lest (Tuvalu saarte loomismüüt)
4. Boiootia lõunateib (Telestes beoticus)
5. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
6. Dabari lõunateib (Telestes dabar)
7. Fileerimine (lest)
8. Filipiini niitlatik (Nematabramis alestes)
9. Göksu ramul (Capoeta caelestis)
10. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
11. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
12. Harilik lõunateib (Telestes souffia)
13. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
14. Hiidlestad (Hippoglossus)
15. Hiidlestaema (veekrüptiid Islandi vetes)
16. Horvaatia lõunateib (Telestes croaticus)
17. Itaalia lõunateib (Telestes muticellus)
18. Karelestad (Hippoglossoides)
19. Karsti-lõunateib (Telestes karsticus)
20. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
21. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
22. Lest. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid. (Raamat)
23. Lestad (Platichthys)
24. Lestakalade sündimine (pärimus; Eisen)
25. Lestalised (Pleuronectiformes)
26. Lestanoot
27. Lestapüük
28. Lestavõrk
29. Lestlased (Pleuronectidae)
30. Lõunateib Telestes croaticus
31. Lõunateibid (Telestes)
32. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
33. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
34. Merilestad (Pleuronectes)
35. Metohija lõunateib (Telestes metohiensis)
36. Miloradi lõunateib (Telestes miloradi)
37. Montenegro lõunateib (Telestes montenigrinus)
38. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
39. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
40. Palestiina kogerparrak (Carasobarbus canis)
41. Palestiina koontrulling (Oxynoemacheilus insignis)
42. Peenrüü-lõunateib (Telestes polylepis)
43. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
44. Pikklestad (Glyptocephalus)
45. Polaarlestad (Liopsetta)
46. Saarte Lestkäpp (pärimus, hall vanamees; Loorits)
47. Soomuslest (Limanda limanda)
48. Soomuslestad (Limanda)
49. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
50. Triibik-lõunateib (Telestes pleurobipunctatus)
51. Tähtlest (Platichthys stellatus)
52. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
53. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
54. Väikesuulest (Microstomus kitt)
55. Väikesuulestad (Microstomus)
Keema järv (Keema Suurjärv, Suur-Keema järv)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 0
Long: 0
Võrumaal, Sõmerpalu vallas, Keema küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6412911 |
57°49'46" N |
|
Y |
658290 |
26°39'53" E |
Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pindala 4,5 ha, pikkus 425 m, laius 125 m, kaldajoone pikkus 993 m
Väga kareda veega järv, kalgiveeline ning segatoiteline
Registri kood VEE2137300
Antslast 7,5 km idas asuvast 3,2 ha suurusest Suurest Marujärvest vaid paarsada meetrit kagus asub kaunis järv - Suur Keema järv. Pindala 4,25 ha, suurim sügavus 27,5 m (sügavuse poolest Eesti järvede hulgas 6. kohal). Silmapaistvalt suur on ka keskmine sügavus - 9,6 m. Kohalike elanike arvates on järv koguni 36 m sügav.
Järve läbib pisike nõrgavooluline Tamme oja, mis tuleb Suurest Marujärvest ja voolab Väikesesse Keema järve.Kaldad on paiguti pehmed, paiguti kõvad ja liivased. Hea ujumiskoht on järve kirdekaldal.
Vesi on pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (3,4 m), nähtavasti kihistunud. 1968. a. moodustas taimestik ümber järve väga kitsa riba; taimeliike oli 15.
Kalafauna on võrdlemisi rikkalik. leidub ahvenat, särge, haugi, roosärge, kokre, latikat, angerjat. Latikad olevat üsna suured, üks püütud angerjas oli kaalunud 4,6 kg. Veidi leidub jõevähki. Varem olevat vähki tõmmatud veest välja rehaga.
Järv sobib õngespordiks ja suplemiseks; on tähtis ka looduskaitse objektina. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977