Kavadi (Kavati) järv

Kavadi järv, ka Kavati järv, Uue-Saaluse järv, Mäejärv, Kavadi Ülajärv

Võrumaal, Haanja vallas, Uue-Saaluse küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Veepeegli pindala 29,3 ha, saarte pindala 1,4 ha, pindala kokku 30,7 ha, keskmine sügavus 3,5 m, suurim sügavus 8,2 m, pikkus 960 m, laius 440 m, maht 959 tuh m³, kaldajoone pikkus 6 133 m

Valgala pindala 11,1 km², veevahetus 4 korda aastas

Pehme- ja heledaveeline järv, poolhuumustoiteline

Registri kood VEE2143700

Praeguse suuruse ja kaunilt liigestatud kuju on Kavadi omandanud umbes 100 aastat tagasi, mil väljavoolu tõkestamise tõttu siin varem asunud kolm järvekest (üks neist kandis 1638. a. Kywaste Jerwe nime) ühinesid. Veel praegugi jagab järve kaheks tugevasti eraldatud osaks pikk Järvesaare poolsaar, millel asub maaliline talu. Idakalda lähedal asuv Vabrikusaar on kaldaga ühendatud silla abil. Järve keskel olevat Lehesaart katab mets, kaks suuremat saart on võsa ja niiske heinamaa all. Ilmselt juba väikejärvede ühendamise ajast ujuvad veepinnal heinamaakamaraga kaetud turbasaared. Poolsaared ja saared jaotavad järve kolmeks osaks, millest kõige sügavam on kagusopp. Kaldajoon on rohkem liigestatud kui üle-eestiliselt tuntud Pühajärvel. Kavadi järve ümbritseb kultuurmaastik, kus metsasalud vahelduvad heinamaade ja põllulappidega. Kõige järsem on põhjakallas, kuid kõige kõrgemale tõuseb järvest lõuna pool olev 274,1 m kõrgune Häilimägi, millelt avanev järvevaade on üks kaunimaid Eestis. Kavadi järve kaldad on liivased või kruusased, paiguti mudased ja turbased, loodekaldal leidub ka õõtsikut. Järve kirdekaldal kohab põline Uue-Saaluse park. Sügavamal on järve põhi mudane, leidub ka rampu ja ehituste varemeid.

Läbivool ei ole eriti tugev. Põhiliseks sissevooluks on Vasknast algav Iskna (Trolla ehk Albri) oja, vett tuleb ka mõnest ajutisest kraavist, kirdekalda allikaist ja Vabrikusaarest loodes olevatest põhjaallikatest. Väljavool toimub üle paisu Alajärve.

Mägedest varjatud ja liigestatud järvel on suvel üsna selgelt väljakujunenud temperatuurikihistus. Vesi on rohekas- kuni pruunikaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,9-3,0 m) ja süvakihtides ilma hapnikuta.

Järves kasvavate taimeliikide arv on keskmine (16). Kuigi nõrk vee õitsemine toimub, pole taimhõljum siiski rikas. Loomhõljumit on rohkem, eriti paistab ta silme oma liigirikkusega (63 liiki), milles on mitmeid haruldusi (hiidlondik, järve kamm-jalg). Põhjaloomastik on võrdlemisi vaene.

Liigirikkas kalastikus on rohkesti särge, latikat, ahvenat ja haugi. Leidub ka koha, linaskit, kiiska, lutsu, roosärge ja kokre. Kavadi oli kunagi väga hea vähijärv. Jõevähk hävis 1960. aastatel vähikatku tõttu.

Veelinde pole palju. Leidub jõgitiire, kajakaid ja parte. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Esineb ahven, latikas, särg, haug, angerjas, linask, koha. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks: